<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

36. nädala kokkuvõte eesti viipekeeles

04.09.2023 | 14:34

Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte

Eelmise aasta septembris tegi sotsiaalministeerium kolmele Järvamaa omavalitsusele ettepaneku anda viimane riigile kuuluv üldhooldekodu üle omavalitsustele. Tänavu hilissuvel lõpusirgele jõudnud üleandmisprotsessiga on Koeru hooldekodu alates septembrist Järva vallale ja Paide linnale kuuluva aktsiaseltsi Koeru Hooldekeskus omandis, kes jätkab teenuste pakkumist. 
Koeru ööpäevaringselt üldhooldusteenust saavast elanikest ligi pooled on dementsuse diagnoosiga. „Kuna Koerus asub ka riigi rahastatav dementsuse kompetentsikeskus, annab see hea võimaluse keskuse teadmisi vahetult klientide abistamiseks kasutada. Koerut hinnatakse, sest siin osatakse ka raske diagnoosiga klientidele abi pakkuda,“ ütles Vseviov. Koeru hooldekeskus jätkab teenuse arendamist dementsuse diagnoosiga inimestele.  Koeru hooldekodu pakub tööd ca 120 inimesele ning teenuseid pakutakse ühtkokku ca 220 inimesele. Koeru hooldekodu pakub ööpäevaringset üldhooldust, erihoolekannet, õendusabi ning majas tegutseb ka dementsuse kompetentsikeskus.
Loe lähemalt… 

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab sel sügisel COVID-19 vastu vaktsineerimist riskirühmadele, kuhu kuuluvad 60+ vanused ja riskihaigustega lapsed ning täiskasvanud. Seda juhul, kui neil on viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud. Dr Oona tuletab meelde, et COVID-19 ja gripivaktsiini võib koos manustada ka samal päeval, ainult et  süsted tuleb teha erinevasse õlga. „Mis puudutab riskirühmade väliseid inimesi, siis ka nemad võivad end vaktsineerida COVID-19 vastu, kui tervishoiutöötaja hinnangul on see otstarbekas. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on Eestis üle 355 000 inimese vanuses 60+, kel on rohkem kui 6 kuud möödas viimasest COVID-19 vastu vaktsineerimisest või selle haiguse põdemisest.
Loe lähemalt…

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, millega piiratakse bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ravimite väljakirjutamist. Muudatuse eesmärk on ravimite ratsionaalne kasutamine – vähendada uinutite ja rahustite liiga suurtes kogustes ja pikaajalist määramist ning pikaajalisest tarvitamisest tekkivat sõltuvust. Rahustid on näidustatud vaid lühiajaliseks kasutamiseks mööduvate ärevuse ja une probleemide korral. Seda peab väga arvestama neid juba esmaselt välja kirjutades ja rõhutada sama ka patsiendile. Siiski näeme sageli, et inimesed on jäänud neid tarbima pika aja jooksul ja kasutatavad annused on ajas kasvanud. Nii oleme ühel hetkel probleemi ees, kus rahustite pikaajaline tarvitamine põhjustab olulisi kõrvaltoimeid, kuid neist vabanemine on keeruline.  Ravimipoliitika 2030 eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Esimene koolituspäev toimus 30. augustil sotsiaalministeeriumis, lisaks toimuvad koolituspäevad Pelgulinna Sünnitusmajas, Pärnu Haiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas.
Loe lähemalt…

Tervise Arengu Instituudi andmeil on esimestel elukuudel ainult rinnapiima saavate laste arv Eestis viimasel kümnendil vähenenud. Rinnaga toitmise edendamiseks korraldavad sotsiaalministeerium, WHO esindus Eestis ja rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee augustist novembrini neli koolituspäeva, et tõsta haiglatöötajate teadlikkust ning laiendada beebisõbralike, rinnaga toitmist edendavate haiglate võrgustikku. Vahetu sünnitusjärgne nahk-naha kontakt emaga ja esimesel võimalusel oma ema rinnapiima pakkumine on parim algus lapse elule ja tervisele. „Rinnapiimaga toitmine toetab olulisel määral nii lapse arengut kui ka ema tervist. Samas pole see kõigi emade jaoks alati nii lihtne. Olgu need mured siis alustamisega või hoopis rinnaga toitmise jätkamisega. Seepärast peame emasid igakülgselt toetama ja nõustama, julgustama ja juhendama võimalike takistuste ületamisel,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. 
Loe lähemalt…

Sotsiaalministeeriumis esitleti täna SA Lapse Heaolu Arengukeskuse ellu viidud projekti „Ämmaemanda koduvisiidid esimesel eluaastal“ tulemusi, mille kohaselt vajame riiklikul tasandil tugevamat pühendumist süsteemsele ennetustegevusele, universaalne sünnitusjärgne koduvisiit toetab peret ja aitab ennetada hilisemaid riske. Uuringud kinnitavad, et kuni 20% naistest kogeb sünnitusjärgset depressiooni, mis mõjutab märkimisväärselt lapse ja vanema suhet ning heaolu. 87% kõikidest alla aasta vanuste lastega juhtunud õnnetustest leidsid aset kodus. Neid perede heaolu mõjutavaid tegureid on võimalik varakult märgata ja selgitada koduvisiitidel. Maailmas kasutatud sünnitusjärgsete koduvisiitide programmidel on olnud positiivsed tulemused – vähenevad lapsevanema depressiooni sümptomid, paranevad vanemlikud oskused ja toimetulek, väheneb lapse väärkohtlemise ja hooletusse jätmise sagedus.
Loe lähemalt…

Janne Oja

Kommunikatsioonispetsialist