Euroopa terviseministrid arutavad võimalusi Ukraina toetamiseks

29.03.2022 | 06:41

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik osaleb täna Euroopa Liidu terviseministrite kohtumisel Brüsselis, kus on kõne all täiendavad võimalused Ukraina toetamiseks ning sõjapõgenikele vajalike tervishoiuteenuste tagamiseks sihtriikides. Samuti räägitakse ELi koostööst harvikhaiguste ravis ning COVID-19 vaktsiinide annetamisest.
    • Jaga

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik osaleb täna Euroopa Liidu terviseministrite kohtumisel Brüsselis, kus on kõne all täiendavad võimalused Ukraina toetamiseks ning sõjapõgenikele vajalike tervishoiuteenuste tagamiseks sihtriikides. Samuti räägitakse ELi koostööst harvikhaiguste ravis ning COVID-19 vaktsiinide annetamisest.

„Euroopa Liit on näidanud Ukraina toetamisel üles suurt solidaarsust. Kindlasti peame jätkama ühist tegutsemist, et Ukrainat igal võimalikul viisil aidata – seda nii humanitaar- ja tervishoiuabi saatmisega kui sõjas kannatada saanud inimestele ravivõimaluste pakkumisega väljaspool Ukrainat,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samuti peame tagama vajamineva abi Putini režiimi sõjalise agressiooni eest põgenenud inimestele.“

ÜRO hinnangul on Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni tõttu Ukrainast lahkunud ligi neli miljonit inimest. „See tähendab põgenikke vastuvõtvate riikide tervishoiusüsteemidele uusi väljakutseid. Ka Eestisse on tänaseks jõudnud juba ligi 25 000 Ukraina sõjapõgenikku ning valmistume selleks, et see arv kasvab veelgi,“ ütles minister Tanel Kiik. „Viimastel aastatel COVID-19 kriisiga võidelnud tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile toob see märkimisväärse lisakoormuse nii rahaliselt kui ka tervishoiutöötajate jätkuva puuduse tõttu. Põgenikke vastuvõtvad riigid vajavad saabujatele kogu vajamineva abi pakkumiseks täiendavat rahalist tuge ka Euroopa Liidult.“

Poola algatatud ühisavalduses kutsutakse Euroopa Komisjoni tegema kiireid otsuseid põgenikke vastuvõtvate riikide tervishoiusüsteemide tugevdamiseks, et tagada Ukraina kodanikele piisav arstiabi, diagnostika ja ravi ning katta kriisist enim mõjutatud riikide täiendavaid kulutusi tervishoiuteenustele.

Ukraina teemade kõrval on ministrite kohtumisel arutelul ka koostöö süvendamine harvikhaiguste ravis. „Hindame kõrgelt Euroopa Liidu harvikhaiguste tugivõrgustikke, mille töös ka Eesti haiglad osalevad. Nende võrgustike kaudu saame teha Euroopa haruldaste haiguste tippkeskuste ekspertteadmised kättesaadavaks ka Eesti patsientidele,“ ütles minister Tanel Kiik. „Suurt potentsiaali valdkonna arenguks näeme terviseandmete piiriüleses liikumises ning ravimite ühises hankimises, mis suurendaks liikmesriikide läbirääkimisjõudu ja võimaldaks juurdepääsu ülikallitele ravimitele, mis on paljudele riikidele seni kättesaamatud.“

Samuti arutavad terviseministrid, mida teha kasvavate COVID-19 vaktsiinivarudega, mille järele Euroopas praeguseks nõudlus puudub ja mida on keeruline annetada, kuna paljudes madala vaktsineerimise tasemega riikides on ebapiisav võimekus vaktsineerimist ja vaktsiinide logistikat korraldada.

EL-is on esmase vaktsineerimiskuuri läbinud keskmiselt 83% täiskasvanutest (Eestis 73%) ning tõhustusdoosi saanud keskmiselt 63% täiskasvanutest (Eestis 41%). Üleilmse COVID-19 vaktsiinide jagamise mehhanismi COVAX kaudu on abivajavatesse riikidesse praeguseks tarnitud enam kui üks miljard vaktsiinidoosi, millest poole moodustavad EL riikide annetatud vaktsiinid.

Pressiteade eesti viipekeeles

Eva Lehtla

meediasuhete nõunik