Lisaraha erihoolekandeteenustele loob eelduse õdede ja tegevusjuhendajate palgatõusuks

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tegelevad erihoolekande valdkonnas töötavad inimesed igapäevaselt väga hapra ja suurt tuge vajava sihtgrupiga. „Lisaraha võimaldab nende tööd enam väärtustada ning panustada nii töötingimuste parandamisse kui ka palgatõusu“.

2024. aasta riigieelarvega otsustas Vabariigi Valitsus eraldada erihoolekandeteenuste baaseelarvesse lisavahendeid kokku 6,1 miljonit eurot, millest 4,8 miljonit suunatakse peamiselt erihoolekandeteenuste hindade tõusu. Suunatud lisaraha võimaldab tõsta erihoolekandes töötavate õendustöötajate palka vähemalt 10%. Sarnases mahus võimaldatakse tõsta ka tegevusjuhendajate palka.   

„Tegevusjuhendajate palka on õnnestunud igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate palk on viimastel aastatel kasvanud kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk,“ sõnas Riisalo.

Lisaks rahastatakse 2024. aasta algusest ka täiendavalt 170 töötamise toetamise teenuskohta. Toetatud töötamise teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kes vajab töö leidmiseks ning töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist. Teenuskohtade rahastamisega luuakse ka üleminek seniselt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega rahastatud pikaajalise kaitstud töö teenuselt.

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad psüühikahäire või vaimupuude tõttu oma igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande lihtsamate abimeetmetega. Erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevaid töötajaid oli 2022. aasta lõpu seisuga 1939, sealhulgas 1712 tegevusjuhendajat.