Põhjamaade pensioniuuring: Eesti inimesed jäävad vara pensionile, ent töötavad kaua

24.05.2022 | 11:42

Eesti inimesed lähevad pensionile suhteliselt noorelt, 60,9-aastaselt, kuid samal ajal jätkatakse töötamist keskmiselt 65,7 aasta vanuseni, selgub äsja avaldatud Põhjamaade pensioniuuringust. Võttes arvesse oodatavat eluiga, on pensionipõlv kõige lühem Eesti ja Taani meestel. Pea pooled inimesed jäävad Eestis pensionile enne vanaduspensioniiga.
    • Jaga

Kristiina Selgis, sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht

Põhjamaade ja Eesti pensionidega tegelevad institutsioonid hindasid efektiivset pensioniiga (effective retirement age) ehk millal inimesed päriselt pensionile lähevad ning töötamise lõpetamise ja pensioniloleku aega aastatel 2007-2020. Soome pensionikeskuse juhitavasse Põhjamaade uuringusse kaasati esmakordselt ka Eesti.

30-aastaste efektiivne pensioniiga oli rootslastel 2020. aastal 64,2 aastat ja eestlastel 60,9 aastat, millega paigutusime kuue riigi hulgas neljandaks. Meist varem jäävad pensionile Islandi ja Norra inimesed. Eestis 2021. aastal pensionile läinud 8082 inimesest tegid seda vanaduspensionieas vaid ca pooled (54%), teine pool läks enamasti pensionile varem ning vaid 217 ehk 3% pensionäridest läks pensionile pärast vanaduspensioniiga.

Eesti pensionisüsteemis on väga palju võimalusi varaseks pensioni saamiseks

2021. aastal moodustasid enne vanaduspensioniiga pensionile minejatest suurima rühma varasemale paindlikule vanaduspensionile minejad. 1722 inimest (21%) läksid paindlikule vanaduspensionile enne üldist pensioniiga, neist 684 tegid seda kolm kuni viis aastat enne pensioniiga. Teise suurema grupi varem pensionile minejatest moodustavad lapsi kasvatanud vanemad (751 inimest). Kokku 461 inimest enne vanaduspensioniiga pensionile minejatest olid nn kutsealasele soodustingimustel vanaduspensionile minejad (252 inimest) ja väljateenitud aastate pensionile minejad (209 inimest). Soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pensionid on plaanis Eestis pika üleminekuajaga reformida, selleks sõlmiti tänavu mais ametiühingute ja tööandjate esindajatega kolmepoolne hea tahte kokkulepe

Olulise grupi moodustasid 2021. aastal ka ennetähtaegsele pensionile minejad (358 inimest). Ennetähtaegset vanaduspensionit saab valida veel kuni 2025. aasta lõpuni, pärast üleminekuperioodi rakendub lõplikult seda asendav paindlik vanaduspension.

Pensionärid jätkavad töötamist kõikjal

Lisaks efektiivsele pensionieale uuriti Põhjamaade ja Eesti raportis tööturult väljumise vanust. Seda on oluline hinnata, sest enam ammu ei võrdu pensionile jäämine tööturult lahkumisega.

Eestis on alates 1996. aastast makstud pensione töötamisega samaaegselt, praeguseks on see nii ka paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Vaadeldud riikidest saadakse Rootsis ja Norras pensioni töötamise korral piiranguteta, Soomes makstakse pensioni koos töötasuga alates vanaduspensionieast ja Taanis ning Islandil teatud sissetulekust alates pensioni suurus väheneb.

Kõige varem lahkuvad raporti andmetel tööturult soomlased, 63,8-aastaselt, kõige hiljem islandlased, 67-aastaselt. Peab aga ka nimetama, et Islandi pensioniiga on 67 aastat. Eesti inimesed lahkuvad tööturult keskmiselt 65,7-aastaselt, sealjuures naised hiljem (66) kui mehed (65,6). Ka Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi oli 2022. aasta I kvartalis 55-64-aastaste naiste tööhõivemäär kõrgem kui meeste – 76,5% vs 72,2%. Põhjuseid on siin peamiselt kaks: naiste parem tervisekäitumine ning kõrgem haridustase, mis võimaldab töötada vähem füüsilist tööd nõudvatel töökohtadel.

Naiste ja meeste pensionipõlve pikkused märgatavalt erinevad

Kolmandaks võrreldi uuringus pensioniloleku aega. Kõige lühemat aega saavad pensionil olla Eesti ja Taani mehed – natuke alla 16 aasta. Kõige kauem saavad pensioni aga Islandi, Norra, Soome ja Eesti naised – umbes 23 aastat. Meestest on kõige kauem pensionil Norra mehed (20 aastat). Lühem pensioniloleku aeg tuleneb meeste lühemast elueast, sest pensioniead on naistel ja meestel kõikides uuringu riikides võrdsed.

Efektiivne pensioniiga Põhjamaades ja Eestis

30-aastaste efektiivne pensioniiga, 2020 50-aastaste efektiivne pensioniiga, 2020 Tööturult väljumise iga, 2020 Eluiga pärast pensionile jäämist, 2019 Eluiga pärast tööturult lahkumist, 2019 Üldine vanaduspensioniiga, 2020
Rootsi 64.2 64.9 65.2 19.94 19.37 62 a
Soome 62.9 63.7 63.8 20.56 20.21 63 a 9k
Taani 62.6 64.6 64.5 18.08 18.34 66 a
Eesti 60.9 62.7 65.7 19.26 15.24 63 a 9k
Island 60.8 63.8 67.0 20.56 17.31 67 a
Norra 60.2 63.4 65.2 21.38 19.14 62 a

Mõisted ja arvestuse alused:

Efektiivne pensioniiga

  • Kujutab keskmist pensioniiga, kui pensionile jäämise tõenäosus ja suremusnäitajad jäävad vaatlusaasta tasemele;
  • ei sõltu demograafilisest vanuselisest struktuurist ja arvutatakse sama põhimõtte järgi nagu eeldatavat eluiga;
  • on arvestatud 30-aastastele.

Tööturult lahkumise vanus

  • kujutab keskmist tööturult lahkumise vanust;
  • arvutatakse 50-aastaste ja vanemate inimeste vanuserühmas tööjõus osalemise määra alusel;

Pensioniloleku aeg

  • arvutuslik muutuja, mis kujutab keskmist pensionil olemise aega;
  • arvutatakse 50-aastaste eeldatava efektiivse pensioniea ja oodatava eluea (Eurostat) vahena.

Karin Veskimäe

Kommunikatsioonijuht