„Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu on tapetud, haavatud ja traumatiseeritud lapsi, neid kodudest välja kistud ning oma peredest eraldatud. Lisaks on tuhandeid Ukraina lapsi sunniviisiliselt üle viidud Venemaa kontrolli all olevatele Ukraina aladele või välja saadetud Venemaale, rikkudes seeläbi selgelt rahvusvahelist õigust,“ sõnas Riisalo. „Et suudaksime neid lapsi kaitsta, peame rahvusvaheliselt kokku leppima, mil moel nii kannatanud perede kui lasteni jõuaksime.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul peame Ukrainat taastada aidates keskenduma ka kaasaegsele ja kaasavale lastekaitse süsteemile. Arvestades, et laste arv, kellel puudub vanemlik hooldus ja kes on füüsiliselt ja vaimselt haavatud või kuritarvitamise ohus, on väga suur.
Lisaks peab minister lastekaitse praktikate loomisel oluliseks kaasata kogukondi, sealhulgas lapsi ja noori ise. „Nemad on uus põlvkond, kes peavad alustama Ukraina ülesehitamist ja seda edasi viima. On äärmiselt oluline, et me mitte ainult ei aita kujundada poliitikaid laste jaoks, vaid teeksime seda koos noortega. Kuulamine ja noorte kaasamine otsustustesse, mis puudutavad nende elusid, peab olema meie prioriteet“.
Alates Vene julmast agressioonisõja algusest on Eestisse saabunud üle 29 000 Ukraina lapse, kellest vähem kui 100 olid saatjata.
„Saatjata lapsed on kõige haavatavam sihtgrupp, kellega peab tegelema individuaalselt. Oleme lähtunud nende vajadusest, neid mitte lahus hoidnud nende saatjatest ning ühtlasi ei luba me neid lapsi ka lapsendada,“ ütles Riisalo.
Sotsiaalkaitseminister osaleb kohtumise raames ka lastekaitse teemalises paneeldiskusioonis. Kohtumise raames allkirjastatakse ka ühisdeklaratsioon Ukraina laste kaitseks.
Rohkem infot kohtumise kohta on leitav siit.