Kolmapäeval, 20. septembril toimub kõrgetasemeline kohtumine, kus keskendutakse pandeemiate ennetamisele, valmisoleku tõstmisele ja toimetulekule. „Koroonapandeemia järel on selge, et maailm ei saa jätkata varasemat esmalt-paanika-lõpuks-unustus-tsüklit. Ehk kus häda möödudes pöördutakse tagasi senise elukorralduse juurde ning valmisoleku tugevdamine ei saa piisavat poliitilist tähelepanu ega materiaalseid ressursse kuni järgmise hädaolukorra saabumiseni,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Kriis pani meie tervisesüsteemid tõsiselt proovile, näitas kui haavatavad ja üksteisest sõltuvad on meie ühiskonnad ja majandused ning tõstis esile rahvusvahelise koostöö tähtsuse. Kriisi õppetundide põhjal peame tervisesüsteeme tugevdama.“
Ministri sõnul peavad riigid tugevdama oma tervisesüsteeme ja investeerima tervishoiutööjõudu, kuid ühiselt tuleb panustada ka globaalse valmisoleku tõstmisse. „Oluline roll globaalsete tervisealaste hädaolukordade lahendamisel on jätkuvalt Maailma Terviseorganisatsioonil. Selleks, et tulevasteks kriisideks paremini valmis olla on koostamisel rahvusvaheline pandeemialepe, samuti peame vaatama üle ja uuendama rahvusvahelisi tervise-eeskirju. Aga see ei vähenda iga riigi enda vastutust pandeemiateks valmistumisel – ennetus ja valmisolek on oluline nii globaalsel, riiklikul kui kohalikul tasandil.“
21. septembril toimub kõrgetasemeline kohtumine universaalse tervisekindlustuse teemal. „2015. aastal leppisid ÜRO liikmed kokku säästva arengu eesmärkides, sh eesmärgis jõuda 2030. aastaks kõiki inimesi hõlmava tervisekindlustuseni. Eesti jätkab püüdlemist selle eesmärgi poole – tahame laiendada kindlustuskaitset ja vähendada inimeste omaosaluskoormust tervishoiuteenuste eest tasumisel. Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine on ainus viis universaalse tervisekindlustuse saavutamiseks,“ ütles minister Riina Sikkut.
22. septembril on keskse teemana kõne all ülemaailmne tuberkuloosi vastane võitlus. Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel haigestus 2022. aastal Eestis tuberkuloosi 129 inimest, uusi haigestunuid oli 104. „Eestis on uute tuberkuloosijuhtumite arv viimase kahe kümnendi jooksul vähenenud enam kui kuus korda. Tuberkuloos on tänapäeval ravitav, Eestis on kättesaadavad kõik uued ja efektiivsed tuberkuloosiravimid ning need on patsiendile tasuta, ravi korraldatakse paindlikult ja patsiendisõbralikult,“ sõnas minister Riina Sikkut. „Tuberkuloosiravi kõrval tuleb tähelepanu pöörata inimese igapäevasele toimetulekule ning pakkuda patsientidele raviskeemist kinnipidamiseks vajalikku tuge.“
Kõigil kolmel teemal on kavas võtta vastu ka poliitiline deklaratsioon. Peale selle on terviseminister Riina Sikkutil kolme päeva jooksul kavas seitse kahepoolset kohtumist, sh Argentiina, Botswana, Norra ja Rootsi terviseministritega ning UNICEFi, WHO ja Pfizeri esindajatega.
2005. aastal piiriülese levikuga haiguste vältimiseks ja kontrollimiseks vastu võetud rahvusvahelised tervise-eeskirjad on kõikidele WHO liikmesriikidele õiguslikult siduvad. Rahvusvahelistes tervise-eeskirjades toodud reeglitele tuginedes kuulutas WHO peadirektor 30. jaanuaril 2020. aastal välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervishoiu alase hädaolukorra seoses SARS-CoV-2 viiruse levikuga. Praegu on käimas arutelud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muutmiseks ja eesmärk on leppida muudatustes kokku 2024. aasta alguseks.
2021. aasta novembris toimunud maailma terviseassambleel otsustati kõigi WHO 194 liikmesriigi toetusel konsensuslikult alustada läbirääkimisi rahvusvahelise pandeemialeppe sõlmimiseks. Valitsustevahelise läbirääkimiskogu ülesanne on esitada lepe heakskiitmiseks 2024. aasta maikuus toimuvale maailma terviseassambleele. Euroopa Liit osaleb pandeemialeppe läbirääkimistel ühispositsiooniga, mida pealäbirääkijana esindab Euroopa Komisjon. Eesti liitumiseks tulevase pandeemialeppega on vajalik selle ratifitseerimine Riigikogus.