Tööandjad said ülevaate, kuidas pakkuda tööd Ukraina sõjapõgenikele

04.03.2022 | 14:29

Tänasel veebiseminaril andsid sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja töötukassa esindajad ülevaate tingimustest, millega tuleb arvestada, kui soovitakse Ukrainast tulnud sõjapõgenikele tööd pakkuda.
    • Jaga

Tänasel veebiseminaril andsid sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja töötukassa esindajad ülevaate tingimustest, millega tuleb arvestada, kui soovitakse Ukrainast tulnud sõjapõgenikele tööd pakkuda.

  • On oluline eristada, et Eestis on võib olla kahte liiki töötajaid: ühed, kes saabuvad siia peale aktiivse sõjategevuse algust Ukrainas – kui rakendub EL ajutise kaitse direktiiv, siis saavad nemad õiguse töötada Eestis samadel tingimustel, nagu Eesti alalised elanikud.
  • Teine grupp Ukrainast pärit töötajaid on need, kes on Eesti viibinud ja töötanud juba enne aktiivse sõjategevuse algust Ukrainas. Neil kehtivad samad tingimused töötamiseks, mis kehtisid siis, kui nad Eestisse jõudsid. Teeme pingutusi, et muuta õigusruumi nii, et nad saaksid siin töötamist jätkata.
  • Tööpakkumiste vahendamiseks on töötukassa loonud eraldi portaali. Samuti võtab töötukassa ühendust Ukrainast pärit inimestega ning aitab neid kokku viia tööpakkujatega.

„Kui enne Ukraina sündmusi töötas Eestis ca 27000 ukrainlast, peamiselt oli tegemist meestega, kes töötasid töötlevas tööstuses ja ehituses, siis tänase seisuga on Ukrainast saabunud 330 inimest, kes peatuvad majutuskeskustes. Arvestama peab, et nende profiil võrreldes tavapärase Ukrainast pärit töötajaga erinev: suuresti naised ja lapsed, keda samadesse sektoritesse värvata ilmselt ei saa,“ ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich.

Leebemad reeglid sõjapõgenikele

Euroopa Liidu tasandil tehti eile põhimõtteline otsus rakendada ajutise kaitse mehhanismi, mis kohaldub neile, kes on Ukrainast lahkunud pärast seda kui sõjategevus algas (24.02). Täpsed asjaolud ja rakendamise aeg selguvad lähiajal. Töötamise osas tähendab ajutise kaitse rakendumine, et inimesed saavad elamisloa, tekib õigus saada teenuseid ja asuda tööle võrdsetel alustel alaliste elanikega. Teisisõnu palganõuet värbamisel ei ole, nagu kohalikule töötajale, tuleb maksta vähemalt töötasu alammäära.

„Pärast ajutise kaitse ja elamisloa saamist tuleb sõjapõgenikke kohelda täpselt nii nagu kohalikke elanikke. Neid ei tohi tööturul diskrimineerida ega ära kasutada, vaid kohelda võrdselt. Töötingimused tuleb läbi rääkida ning veenduda, et tulevane töötaja mõistab kõiki tingimusi. Mitte mingil juhul ei tohi lasta tekkida olukorral, kus inimesi koheldaks odava tööjõuna või kasutataks kuidagi ära,“ lisas sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich.

„Tööle asumiseks hetkel kiireim viis registreerida lühiajaline töötamine PPA-s. Seda saab teha täna kehtiva mehhanismi alusel: töötada saab 365 päeva 455 päeva jooksul. Lühiajalisel töötamisel peab maksma töötajale Eesti keskmist palka.  Lisaks saab lühiajalise töötamise raames teha hooajatööd, 270 päeva 365 päeva jooksul. Hooajatööd saab teha seitsmel tegevusalal, mis on  nimetatud valitsuse korralduses - põllumajandus, metsandus, kalandus, toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmine,  toitlustus ja majutus. Hooajatöö keskmise palga nõuet ei ole, maksta tuleb vähemalt töötasu alammäära,“ selgitas siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar.

Enne 24.veebruari Eestis viibinud Ukraina elanikele kehtivad hetkel senised reeglid, kuid muutused on tulekul   

Neile, kes täna töötavad lühiajalise töötamise registreeringu alusel ei ole hetkel reeglid muutunud.  Kui töötajal on lühiajalise töötamise maksimaalselt lubatud päevi järel, aga registreering on lõppenud või lõppemas, tuleb  pöörduda PPA-sse, et saada uus kehtiv registreering. Registreeringu menetluse maksimumaeg on 15 päeva, aga keskmine praktika on paar päeva. Võimalik on lühiajalise töötamise registreerimine ka tippspetsialistina, siis tuleb maksta 2-kordset Eesti keskmist palka. Sel juhul võib tööle võib asuda kohe, kui on registreering tehtud.

„Lühiajalise töötamisega seoses on töös ettepanek võtta lühiajaliselt töötamiselt ajalised piirangud maha kriisi kestuse ajaks. See tähendaks, et need, kel töötamise maksimaalne aeg saab otsa, saaksid töötamist jätkata. Tegemist seadusandliku muudatusega, mida peab menetlema valitsus ja riigikogu, seetõttu võtab see eelduslikult kuu aega,“ lisas Kommusaar.

Töövahenduseks on avatud uus portaal

Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets lisas, et Töötukassa on avanud on eraldi portaali ukrainlastele töökohtade pakkumiseks, kust saab leida pakkumisi vene ja inglise keeles. „Tänaseks on registreerunud ligikaudu 500 tööandjat, aga  tööpakkumisi on avaldatud esialgu vähe, mistõttu kutsun tööandjaid lisama tööpakkumisi,“ ütles Liivamets.

Saabunute oskustest ja profiilist ja töökoha ootustest töötukassal veel head ülevaadet ei ole, selle saab siis, kui saabujad saavad end tööotsija või töötuna registreerinud. Esialgsetel andmetel on saabujate seas meditsiiniõdesid, sõidukijuhte ja ka neid, kes on valmis ajutiselt tegema lihtsamaid töid nagu pakkimine, komplekteerimine vms. Juba täna toimuvad infotunnid saabunutele Tallinna ja Tartu majutuskeskustes ning neid on edaspidi plaanis teha regulaarselt.

Tööandjad, kes on valmis kehtivatel tingimustel tööd pakkuma, võivad need juba praegu töötukassale edastada, et neid infotundides jagada ja kaasata huvitatud tööandjaid ka üritustele. Kui  ajutise kaitse raames saadakse elamisluba, saab töötukassa pakkuda kõiki oma teenuseid tööle aitamiseks.

 

Lisainfo:

Veebiseminari salvetstus

Korduma kippuvad küsimused

Töötukassa portaal ukrainlastele töö pakkumiseks

 

 

Riina Soobik

meediasuhete nõunik