<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Uus töötuskindlustussüsteem pakub rohkem kaitset siis, kui vajadus on suurem

Töötuskindlustushüvitisi maksti seni nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides ettenähtud pikkusega, sõltumata sellest, kui lihtne või keeruline on parasjagu tööd leida. Ent nüüd, alates juulist süsteem muutub. Eestis võetakse kasutusele veel ainult ühes Euroopa riigis, Poolas, rakendatav, automaatselt muutuv töötuskindlustusehüvitise maksmise süsteem, mille puhul hüvitise maksmine pikeneb automaatselt, kui tööturu seis halveneb, kirjutab sotsiaalministeeriumi töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks.

Senise lihtsa, kuid pigem jäiga töötuskindlustussüsteemi reformimiseks oli mitmeid põhjusi. Kitsaskohad näitas meile kätte koroonakriis, mis pani proovile Euroopa ja maailma majanduse ning inimeste elujärje. Ka Ukraina sõda, mis vallandas  majandus- ja energiakriisi ning mis viis ka tööpuuduse suurenemiseni, kinnitas vajadust paindlikuma töötuskindlustussüsteemi järele.


Neist õppetundidest ilmnes, et kui majanduses ja tööturul on keerulised ajad ning tööd on raskem leida, vajab töö kaotanu suuremat sotsiaalset kaitset. Seevastu majanduse kasvu faasis tuleb riigil toetada tööandjate tööjõuvajadust ning motiveerida töötamist ja kiiret tööleasumist.


Töötu sotsiaalkaitse parandamiseks töötas Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassa, Rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga välja unikaalse, tööturu olukorrast sõltuva töötuskindlustushüvitiste süsteemi. Uus süsteem hakkab kehtima 30. juunist 2023.


Uus lahendus on tegelikult lihtne, aga samas paindlik. Mida see töötule tähendab? Kõrge tööpuuduse olukorras töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ja inimene ise midagi tegema ei pea. 

Kuidas uus süsteem töötab?

  • Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määrab Eesti Töötukassa hüvitise maksmise kestuse vastavalt inimese töötuskindlustusstaaži pikkusele 180, 210 või 300 päevaks (nn baasperiood).
  • Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist hindab Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu põhjal olukorda tööturul, võrreldes registreeritud töötute arvu varasema perioodi keskmise töötute arvuga. Sellest võrdlusest selgub, kas töötuskindlustushüvitise maksmine pikeneb või jääb kehtima algne hüvitise maksmise periood. 
  • Kui tööturu olukord on väga hea ehk töötute arv on üle 20 protsendi madalam viimase kümne aasta keskmisest ja allpool viimase kolme aasta keskmist taset, hüvitise maksmise periood ei pikene ning kehtima jääb baasperiood.
  • Kui registreeritud töötute arv ei ole üle 20 protsendi madalam viimase kümne aasta keskmisest või vastab vähemalt viimase kolme aasta keskmisele tasemele, siis 210 ja 300 päevaks määratud hüvitis pikeneb 60 päeva võrra.
  • Kui tööturu olukord on halb ehk töötute arv on kasvanud vähemalt 20 protsenti võrreldes viimase kolme aasta keskmisega, siis hüvitise periood pikeneb vastavalt kindlustusstaažile 60 päeva (kui baasperiood oli 180 päeva) või 120 päeva võrra (kui baasperiood oli 210 või 300 päeva).
  • Hüvitise maksmise periood pikeneb ainult neil töötutel, kes on baasperioodiks määratud hüvitise saamise lõppemise päevale järgneval päeval jätkuvalt töötuna arvel.

Keerulisemas majandusolukorras pikemat aega makstav hüvitis tagab inimestele parema toimetuleku ja võimaldab ka enam tarbimist, mis omakorda avaldab positiivset mõju majandusele tervikuna. 
 

Viimati uuendatud 26.06.2023