Aktuaalne: alkoholipoliitika arengusuunad 2026-2035
Ennetusnõukogu on kinnitanud ettepanekud alkoholitarvitamise ning sellest tulenevate kahjude vähendamiseks Eestis aastatel 2026-2035. Dokumendi koostamisse olid kaasatud mitmed ministeeriumid, riigiasutused, eksperdid, omavalitsused ja vabaühendused ning see arvestab rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), soovitusi. Arengusuunad on jätkuks varasemale alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Dokument koondab peamised sihid viies valdkonnas: alkoholi taskukohasus, füüsiline kättesaadavus ja müügikeskkond, varajane märkamine ja ravi, turvalisus ning teadlikkus alkoholi terviseriskidest.
Miks on see tähtis?
- Eesti alkoholitarbimine on üüratu – 10,7 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta aastas. See tähendab, et keskmiselt tarvitab üks inimene igal nädalal pool liitrit viina või 2,5 liitrit veini.
- Pea 90% inimestest jõuab kodust lähimasse müügikohta kuni kümne minutiga. Alkohol on inimestele lähemal kui perearst, psühholoog või politseipatrull.
- Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis endiselt suured. Arengusuundade aluseks olevate andmete järgi ulatus alkoholi tarvitamisega seotud kogukulu 2023. aastal 510 miljoni euroni ehk 1,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist.
Tutvu ettepanekutega:
Alkoholi mõju
Alkoholi tarvitamine mõjutab ka ümbritseva maailmaga suhtlemist ja üldist eluga toimetulekut. Sellepärast on oluline juba varakult panna tähele ohumärke. Spetsialisti poole pöördumiseks on piisav põhjus juba see, kui alkohol mõjutab elukvaliteeti.
Isegi väiksemad alkoholikogused võivad regulaarsel tarvitamisel edasi viia alkoholi kuritarvitamise või sõltuvuseni. Alkoholi tarvitamise ja sellega kaasnevate riskide kaardistamiseks ning alkoholitarbimise jälgimiseks on välja töötatud kasulikud tööriistad:
Alkoholi tarvitamisest tingitud negatiivsed tagajärjed avalduvad erinevates valdkondades, seetõttu on kahjude vähendamise ja tõenduspõhise ennetuse meetmete planeerimisel oluline valdkondadeülene koostöö ning süstemaatiline ja teaduspõhine poliitikakujundamine.
Kui alkoholi tarbimisharjumuse muutmine käib üle jõu, saab abi:
- veebipõhine programm „Selge“
- alkoholitarvitamise häire ravi programm „Kainem ja tervem Eesti“.
Alkoholitarvitamise häire raviteenusele pöördus 2024. aastal 2813 inimest, 2025. aastal 2809 inimest. Kokku on „Kainem ja tervem Eesti“ programmi vältel (2023-2025) saanud alkoholitarvitamise ravi teenust 6491 inimest.
Spetsialisti käest nõu küsimiseks pöördu Alkoinfo veebilehele.
Regulatsioonid ja kasulik materjal
Alkoholi valdkonda reguleerivad alkoholiseadus ja reklaamiseadus.
Alkoholiseadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
Reklaamiseadus sätestab alkoholi reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.
Samal teemal
Viimati uuendatud 20.07.2026
