Sooduspensionid

2023. aastal võeti vastu muudatused sooduspensionite süsteemis, mille eesmärk on ajakohastada pensionisüsteemi ja liikuda kutsealapõhiselt lähenemiselt lahendustele, mis arvestavad rohkem inimese terviseseisundit ja töövõimet.

Muudatustega:

• kaovad järk-järgult ametialade nimekirjad, mille alusel oli võimalik varem pensionile jääda;
• kehtestati üleminekuperiood, mille jooksul saab veel soodusstaaži koguda.

Sooduspensioni määramiseks vajalikku staaži saab koguda:

• kuni 31. detsembrini 2030, kui staažinõue on kuni 12 aastat ja 6 kuud;
• kuni 31. detsembrini 2036, kui staažinõue on pikem;
• põlevkivisektori töötajatele (sealhulgas kaevuritele) kehtib pikem üleminekuperiood: kuni 31. detsembrini 2049.

Juba omandatud soodusstaaž säilib ning pension määratakse, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud. Praegu kehtivad sooduspensionid pärinevad suures osas varasemast ajast ega arvesta täielikult tööturu ja töötingimuste muutusi. Sooduspensioni saamine eeldab üldjuhul erialasel tööl töötamise lõpetamist.

Sooduspensioni saab täna ligikaudu iga kümnes pensionär:

• umbes 26 000 inimest saab soodustingimustel vanaduspensioni
• umbes 2 000 inimest saab väljateenitud aastate pensioni.

Eripensionid on pensioniliigid, mis on kehtestatud teatud riigisektori ametikohtadel töötanud isikutele, arvestades teenistuse eripära. Eripensione on kehtinud muu hulgas:

• politseiametnikele
• prokuröridele
• kaitseväelastele (tegevteenistujatele)
• kohtunikele
• õiguskantslerile ja riigikontrolörile
• Riigikogu liikmetele
• Vabariigi Presidendile

Enamik eripensione on tänaseks kaotatud või reformitud. Uutel teenistusse asujatel ei ole õigust eripensionile. Õigus eripensionile on säilinud isikutel, kes vastasid tingimustele enne vastavate muudatuste jõustumist, ning neil, kes juba saavad eripensioni. Erandina on säilinud Vabariigi Presidendi pension.

Täpsem teave ja taotlemine eripensionide kohta on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel .