Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sooduspensionid

Sooduspensionid hõlmavad soodustingimustel vanaduspensione ja väljateenitud aastate pensione. Need pensioniliigid loodi 1950. aastatel ning kujunesid välja tollases majandus- ja sotsiaalkeskkonnas, mis erines oluliselt tänapäevasest. Näiteks kehtis diferentseeritud sotsiaalmaks ning teatud tegevusaladel töötanud inimestel oli võimalik jääda varem pensionile ja saada kõrgemat pensioni.

Muudatused sooduspensionite süsteemis

2023. aastal võeti vastu muudatused sooduspensionite süsteemis, mille eesmärk on ajakohastada pensionisüsteemi ja liikuda kutsealapõhiselt lähenemiselt lahendustele, mis arvestavad rohkem inimese terviseseisundit ja töövõimet.

Muudatustega:

  • kaovad järk-järgult ametialade nimekirjad, mille alusel oli võimalik varem pensionile jääda;
  • kehtestati üleminekuperiood, mille jooksul saab veel soodusstaaži koguda.

Sooduspensioni määramiseks vajalikku staaži saab koguda:

  • kuni 31. detsembrini 2030, kui staažinõue on kuni 12 aastat ja 6 kuud;
  • kuni 31. detsembrini 2036, kui staažinõue on pikem.

Põlevkivisektori töötajatele (sealhulgas kaevuritele) kehtib pikem üleminekuperiood:

  • staaži saab koguda kuni 31. detsembrini 2049.

Juba omandatud soodusstaaž säilib ning pension määratakse, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud.

Tänane olukord

Praegu kehtivad sooduspensionid pärinevad suures osas varasemast ajast ega arvesta täielikult tööturu ja töötingimuste muutusi.

Sooduspensioni saamine eeldab üldjuhul erialasel tööl töötamise lõpetamist.

Sooduspensioni saab ligikaudu iga kümnes pensionär:

  • umbes 26 000 inimest saab soodustingimustel vanaduspensioni
  • umbes 2 000 inimest saab väljateenitud aastate pensioni.

Eripensionitest

Lisaks eespool nimetatud sooduspensionitele kehtestati 1990-ndatel ja 2000. aastate alguses osale riigisektoris töötavale inimesele varasemast töötasust sõltuvad eripensionid. Need on:

Käesolevaks ajaks on kõik nimetatud pensionid, v.a Presidendi pension, reformitud ning pärast muudatuse jõustumist teenistusse asuvatel isikutel enam õigust neile pensionitele ei ole.

Riigikontrolli ametniku pension kaotati 2002. a. Riigikogu liikme pensioni ei ole enam alates Riigikogu X koosseisust (2003.a). Õiguskantsleri ja riigikontrolöri pension reformiti 2013.a. ning praegu ametis oleval õiguskantsleril ning riigikontrolöril enam pensionisoodustust ei ole. Samuti ei ole õigust kohtuniku pensionile neil kohtunikel, kes on asunud või asuvad teenistusse pärast 1. juulit 2016.a. Õigus pensionile säilis neil ametnikel, kes seda juba said ning neil, kellel olid muudatuse ajaks vajalikud tingimused täidetud (nt staaž/osa staažist või teenistuses olemine).

Muudatused tegevväelase, politseiametniku ning prokuröri pensioni osas jõustusid 2020. aastast. Õigused neile eripensionitele säilivad neil isikutel, kes on 2019. aasta 31. detsembril teenistuses ning pensionieaks omandavad vajaliku staaži. Samuti säilib eripension senisel kujul juba pensionit saavatel inimestel. Alates 1. jaanuarist 2020. a teenistusse asuvatel tegevteenistujatel, politseiametnikel ning prokuröridel enam õigust eripensionile ei ole.

Vt täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Viimati uuendatud 08.05.2026

search block image