Selgelt eesmärgistatud koostööle ja tulemuspõhisele rahastamisele järk-järguline üleminek on hädavajalik, et parandada tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi efektiivsust, vähendada dubleerimisi ja bürokraatiat ning suurendada inimesekesksust.
Seetõttu soovib Sotsiaalministeerium tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamist ühendades luua tervikliku abisüsteemi, mis vähendab inimeste jooksutamist ja tagab teenuseosutajate koostöös õigeaegse vajaliku abi inimestele. Lisaks on eesmärgiks parandada inimeste teadlikkust end ise aidata, sest abi vajavate inimeste osakaal töövõimelise elanikkonna suhtes üha kasvab.
Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostööks oleme välja töötanud TERVIKute koostöömudeli kontseptsiooni. Oleme saatnud seaduseelnõu kooskõlastusringile ja ootame sellele tagasisidet 5. maiks 2026. Ülevaate peamistest muudatustest leiad
Visiooni alusdokument
2024. aastal analüüsisime enam kui 10 riigi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsioonimudeleid ning parimaid integratsiooni praktikaid.
Analüüsidele ja arengukavadele toetudes koostasime esmase visiooni Eestile sobilikust terviklikust mudelist ja kutsusime kokku töörühma (erinevad riigiasutused, tervishoiuorganisatsioonid, tervishoiutöötajate ühendused, Linnade ja Valdade Liidu esindajad, omavalitsuste esindajad jt).
Ühendame tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid terviklikuks süsteemiks toetudes põhjaliku analüüsi "Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsioonimudeli visioon" tulemustele.
Seatud strateegilised eesmärgid
- Kompleksete vajadustega elanikud tulevad oma tervise- ja sotsiaalprobleemidega toime, sh kodus.
- Elanikud saavad vajalikku abi õigel ajal õiges kohas, eelistatult esmatasandil.
- Esmatasandil tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid on tugevad, sh võimelised pakkuma elanike vajadustele ja ootustele vastava abi.
Miks vajame tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimist?
|
TÄNA EESTIS |
KUIDAS EDASI |
|
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldajate omavaheline puutumus on nõrk, koostöö ei toimi teenuste planeerimisel |
Sobilik koostöötasand on maakond - nimetame seda heaolupiirkonnaks. Sinna kuuluvad riigi ja KOVi esindajad, kes vastutavad tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldamise eest. Kohtutakse regulaarselt maakonna koostöökogus, kus lepitakse kokku ühised koostöövaldkonnad ja eesmärgid heaolupiirkonnas ja jälgivad nende täitmist |
|
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad e tee omavahel süsteemset koostööd, infovahetus on nõrk |
Heaolupiirkonna tervishoiu. ja sotsiaalteenuste osutajad on koondunud formaalseteks võrgustikeks ehk TERVIKuteks. Nemad teevad süsteemset eesmärgistatud koostööd ja jagavad infot |
|
Puudub süsteemne valdkonnaülene teenuste koordinatsioon spetsialisti tasandil, ei ole spetsialiste, kes mõlema valdkonna infosüsteemidele ligi pääseksid |
Igas heaolupiirkonnas töötavad kokkulepitud kohtades tervisejuhid, kes osutavad valdkonnaülese koordinatsiooni teenuseid |
TERVIK
- TERVIKu moodustavad kõik ühes piirkonnas tegutsevad terviseabi, sotsiaalabi ja tugiteenuste pakkujad, kelle ülesandeks on tagada elanike vajadustele ja ootustele vastavad esmatasandi (sh sotsiaalvaldkonna) teenused läbi koordineeritud suhtlemise ja koostöö.
- TERVIKu ülesandeks on heaolupiirkonna strateegia elluviimine osapoolte koostöös.
- TERVIKu saab moodustada kas koostöökokkuleppeliselt olemasoleva juriidilise isiku juurde või eraldiseisva uue juriidilise isikuna. Minimaalselt peavad TERVIK-usse olema kaasatud maakonna perearstiabi osutajad, haiglad ja kohalikud omavalitsused.
* Esmatasandi arengukavas kasutatakse terminit TERVIK, viidates sellega inimese terviklikule käsitlusele – võttes aluseks tema füüsilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed tervisevajadused.
Valdkonnaülene koordinatsioon
Eesmärgiks on toetada riskirühma kuuluvat inimest tervise- ja heaolueesmärkide saavutamisel ning lihtsustada juurdepääsu vajalikele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenustele. Valdkonnaülene koordinatsioon toimub teenuseosutaja tasandil ja selle vahendiks on abivajajale koostatav personaalne heaoluplaan.
Terviseteekonna juht
Õenduse või sotsiaaltöö baasharidusega spetsiaalse täienduskoolituse läbinud spetsialist, kes osutab valdkonnaülest teenuskoordinatsiooni:
- korraldab abivajajale heaoluplaani koostamise;
- moodustab plaani täitmisega seotud spetsialistidest meeskonna;
- koordineerib meeskonnatööd plaani elluviimisel, aidates abivajajat õigeaegsel sujuval teenustele jõudmisel;
- hindab kaasates meeskonda regulaarselt plaani täitmist ja koordineeritud teenuseosutamise jätkamise vajadust.
Heaoluplaan
Digitaalne valdkonnaülene kava, mis on koostatud erinevatest dokumentidest (epikriisid, ravimi retseptid, raviplaan, õendusplaan, juhtumiplaan jms). Heaoluplaani koostab inimesele tema tervisejuht kaasates tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste.
Kaardistatud ühised jooned ühendatud tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemidest:
- moodustatud on integreeritud teenuste piirkonnad ja korraldatud iga piirkonna kohapealne tegevuse juhtimine ning koordineerimine;
- ühised visioonid ja eesmärgid;
- piirkondades loodud piirkondlikud teenuseosutajate võrgustikud;
- võrgustikutöös osalejatel on ühine IT-platvorm;
- välja on töötatud riskirühmade tuvastamise meetod, integreeritud teenuseosutamise juhtimismõõdikud ja nendega seostatud koostööd motiveeriv rahastamise mehhanism ;
- võrgustikes on kokku lepitud teenuste osutamise protsess ja inimese liikumise teekond teenusele.
Juulis 2025 saatsime osapooltele arvamuse avaldamiseks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooniks tarviliku õigusruumi muudatuste väljatöötamise kavatsuse (VTK), kus tegime järgnevad ettepanekud:
- Luua rahvatervise seaduse alusel heaolupiirkonnad ja korraldada nende juhtimine läbi koostöökogude, kuhu peaksid kuuluma nii sotsiaalministeeriumi, tervisekassa kui ka kohalike omavalitsuste esindajad.
- Moodustada igas heaolupiirkonnas TERVIK-ud ehk tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimesekesksete koostööorganisatsioonid. TERVIK-ute moodustamiseks pakuti välja erinevad alternatiivid alates moodustamise vabatahtlikkusest kuni seadusliku kohustuseni, alates olemasolevate juriidiliste isikute kasutamisest kuni uute juriidiliste kehade loomiseni.
- Võtta üle-Eestiliselt kasutusele valdkonnaülene teenuskoordinatsiooni ja reguleerida tervisejuhi töö eesmärgid, õigused ja kohustused.
- Luua koostöösse kaasatud spetsialistidele õiguslik alus andmevahetuseks, mis võimaldab omavahel vajalikku infot jagada ning ühiselt abi ja teenuseid planeerida ning osutada.
- Võtta kasutusele organisatsioonide koostööd toetav tulemus-eesmärkidega seotud rahastamine.
2025
- Eesti Perearstide Selts on teinud taotluse luua tervisejuhi amet esmatasandil, et toetada esmatasandi jätkusuutlikkust ja parandada krooniliste haigete terviklikku käsitlust.
- Tervisekassa on lisanud tervishoiuteenuste loetellu mitmeid koordinaatori teenuseid ja alustanud digitaalse terviseplaani loomisega.
2023
- EL projekti „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“ raames analüüsiti 2020–2022 Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust ning koostati ettepanek haiglavõrgu arenguks aastani 2040. Selle alusel koostas sotsiaalministeerium Eesti haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040. Neis soovitati Eestile võtta kasutusele uusi teenusemudeleid ja rahastusmehhanisme, mis aitaksid erinevaid osapooli kokku tuua ning toetada nende omavahelist koostööd, koordinatsiooni ning tegevuste integratsiooni ühtseks terviklikuks.
- Alustati EL õiglase ülemineku fondist rahastatav programmi alategevus “Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal". Töötati välja mudel, mis arvestab nii PAIK-projekti kui ka hoolduskoordinatsiooni programmi parimaid praktikaid. 2025. aasta mais alustasid maakonnas integreeritud teenuseosutamist 10 tervisejuhti.
2021
- Integreeritud teenuseosutamist katsetati endoproteesimise juhtprojektis.
2020
- International Foundation of Integrated Care (IFIC) koostas Eestile 21 kuu põhjal (september 2018 – juuni 2020) raporti „Supporting Integrated Service Provision in Estonia“, milles juhiti tähelepanu, et integratsiooniks ei piisa vaid koordinatsiooni teenusest, vajalik on arendada strateegilise juhtimise süsteemi, mõõdikute laudu, motiveerivat rahastamist ja integreeritud teenuseosutamist toetavat infosüsteemi.
2019
- Integreeritud teenuseosutamist katsetati insuldi juhtprojektis.
2016
- Algatasime ja toetasime pilootprojekti - Viljandi PAIK projekti. Lähemalt pilootprojektist: PAIK-teenus.
- EL ühtekuuluvusfondist rahastatav programm “Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kasutuselevõtt“. Tänaseks piloteeritud kümnes maakonnas ja jätkurakendamise käigus on loodud maakondlikule TERVIK-mudelile väga sarnane mudel. Lähemalt koordinatsioonimudelist: Hoolduskoordinatsiooni projektis jätkatakse maakondlike võrgustikega.
Järgmised tegevused
..
Olulisemad dokumendid
..
Olulisemad dokumendid
..
Olulisemad dokumendid
..
Olulisemad dokumendid
..
Olulisemad dokumendid
..
Olulisemad dokumendid
Samal teemal
Kontakt
Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide ühendamist veab:
Anneli Taal
Integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht
