Meditsiinikiiritus

Meditsiinikiiritus on ioniseeriv kiirgus, mida tervishoius kasutatakse nii haiguste diagnoosimiseks, skriininguks kui raviks. Meditsiinikiiritust saab isik või kiiritava isiku abistaja enamasti tervishoiuteenuse raames meditsiinikiiritusseadmete (nt röntgen, mammograaf, kompuutertomograaf jt) kasutamisel või radioaktiivsete kiirgusallikate kasutamisel nt nukleaarmeditsiinis või lähikiiritusravis. Meditsiinikiiritust saab ka kiirgustöötaja meditsiinikiirituse protseduuride teostamisel, mistõttu kiirgustöötajate isikudoose süsteemselt seiratakse.

Meditsiinikiiritusest saadav kiirituse osakaal elanikkonnale on aasta aastalt tõusvas trendis ning moodustab umbes veerandi kogu elanikkonnale langevast ioniseerivast kiirgusest. Meditsiinikiirituse kasutamise suure osakaalu tõttu on kiirgusohutusnõuete kehtestamine ja rakendamine olulise tähtsusega. Oluline on, et meditsiinikiirituse protseduurile suunatakse isik vaid konkreetsete näidustuste alusel arvestusega, et uuringust või ülesvõttest saadav diagnostiline teave kaaluks üle kiirituse kasutamisest tuleneva riski.

Kiirgusohutusnõuded (sh meditsiinikiirituse kasutamisele) on Eestis kehtestatud kiirgusseadusega ning meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemise nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded on sätestatud sotsiaalministri määrusega.

Selleks, et meditsiinikiirituse kasutamisel oleks tagatud kiirgusohutus ja protseduuri läbiviimisel ühtlane kvaliteet, on Sotsiaalministeerium koostanud tervishoiuteenuse osutajatele järgmised juhendmaterjalid:

Meditsiiniradioloogia standardprotseduuride tegevusjuhised (270.04 KB, PDF)

Juhend meditsiiniradioloogia protseduuridel patsiendidoosi hindamiseks (1.43 MB, PDF)

Kiirgusalast poliitikat töötab välja ja üldist kiirgusohutustegevust korraldab Keskkonnaministeerium ning kiirgustegevuslubade andmise ja muutmise menetlusi viib läbi Keskkonnaamet. Meditsiinikiirituse poliitika väljatöötamisel ja valdkonna arendamisel tehakse koostööd huvirühmadega (nt Eesti Radioloogia Ühing, Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, Eesti Radioloogiatehnikute Ühing, kiirgustegevusloa omajad jt).

Lisainfo:

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) kiirgusohutuse veebileht patsientidele

Rahvusvaheline Kiirguskaitse Komisjon (ICRP)

Eesti Radioloogia Ühing

Eesti Radioloogiatehnikute Ühing

Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing

Viimati uuendatud 24.05.2022