Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Pere- ja eakatevastane vägivald

Perevägivallaks loetakse igasugused füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas, endiste või praeguste abikaasade-partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas.

Perevägivald ja paarisuhtevägivald

Perevägivalla ennetamise eesmärgid on seatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis.

Perevägivalla mõiste on lai. Selle alla mahub vägivalla erinevaid liike, mis on suunatud mitte ainult naise ja mehe, vaid ka last ja vanurite vastu.

Perevägivalla alla liituvad ka laste omavaheline tülitsemine, insest, mõrv jne.

Suurim osa peres toimuvast vägivallast on selline, kus mees kasutab vägivalda naise ja sagedamini just oma abikaasa või elukaaslase vastu.

Tegemist võib olla igasuguse füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla aktiga, mis leiab aset perekonnas või koduseinte vahel või endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas.

Euroopa konventsioon naistevastase  vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks defineerib perevägivalda  järgmiselt:

  • Perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste ja endiste abikaasade või partnerite vahel  hoolimata sellest, kas toimepanija elas või elab ohvriga ühel elamispinnal.

Perevägivald kätkeb endas:

  • Praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald (paarisuhte vägivald)
  • Laste väärkohtlemine
  • Vägivald (vana)vanemate suhtes
  • Õdede-vendade vaheline vägivald

Paarisuhtevägivald on praeguse või endise partneri toime pandud käitumine, milles esineb psühholoogilist agressiooni, kontrollivat käitumist, füüsilist kuritarvitamist või seksuaalset sundust. Vägivallaakti tagajärgedena tekitab kannatanule psühholoogilisi ja füüsilisi kahjustusi. Paarisuhtevägivald võib toimuda nii heteroseksuaalsetes kui ka samasoolistes paarides.  

Lihtsas keeles - naiste tugikeskused
Lihtsas keeles - vägivallast loobumise tugiliin

Naistevastane vägivald

Sotsiaalministeeriumi peamine roll vägivalla tõkestamise valdkonnas on naistevastase vägivalla ennetamine ning vägivallaohvrite kaitse. Naistevastase vägivalla ennetamine on võrdõiguslikkuse saavutamise oluline eeltingimus.

Naistevastane vägivald on naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimineerimise vorm; see tähendab kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus.

Vägivalla põhjused peituvad ajalooliselt kujunenud meeste ja naiste ebavõrdsetes võimusuhetes. Seetõttu räägitaksegi naistevastasest vägivallast kui eraldi mõistest ja probleemist, mille tõkestamisel tuleb tegeleda soolise ebavõrdsuse ning naiste diskrimineerimise kaotamisega. Need eesmärgid on kirjeldatud täpsemalt Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis.

Vägivald kipub korduma ja vägivallaringist on keeruline välja pääseda. Lapsed, kes vägivalla ohvriks satuvad, kipuvad lapsepõlves kogetu tagajärjel ka täiskasvanuna ohvriks sattuma või hakkavad ise vägivalda kasutama. Probleemi tõkestamine on väga suures osas seotud hoiakute muutmisega, mis tähendab, et tegelikult on meist igaühe võimuses vägivalla ennetamisse panustada.

Riik tegeleb naistevastase vägivalla tõkestamisega läbi Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 (PDF). 

Viimati uuendatud 25.04.2024