ÜRO lapse õiguste konventsioon
20. novembril 1989 võeti vastu ÜRO lapse õiguste konventsioon (LÕK) ning sellega on liitunud 191 riiki (va Somaalia ja Ameerika Ühendriigid). Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal ning konventsiooni põhimõtteid jälgib ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadus.
LÕK-i keskmes on lapse õigused ja kohustus tagada lastele nende vajadusele vastav turvaline ja toetav keskkond.
Laste ja noorte õigused ja kohustused
Konventsioonis on kokku 54 artiklit, mis neid lapse õigusi ja heaolu puudutavaid aspekte käsitlevad. Igal osalisriigil on kohustus iga viie aasta tagant esitada konventsiooni täitmise aruanne, mille põhjal esitab komitee riigile riigipõhised soovitused. Inimõigusalaste konventsioonide, sh lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokollide täitmise ja aruandluse info on leitav Välisministeeriumi kodulehelt.
Õigus pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole
27. juunil 2025 hakkas Eestis kehtima ka ÜRO kaebemenetlust käsitlev lapse õiguste konventsiooni protokoll. See annab Eesti lastele võimaluse pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole, kui nende õigusi on Eestis rikutud ja kõik kohalikud õiguskaitsevahendid on ammendatud.
Kaebus, mille laps komiteele esitab, peab olema kirjalik, ei tohi olla anonüümne ning võib olla esitatud lapse emakeeles. Lastelt saadud kaebustele vastatakse lapsesõbralikus keeles ning kui leitakse, et lapse õigusi on rikutud, tuleb riigil arvestada komitee seisukohti ja soovitusi olukorra parandamiseks.
Kaebemenetlust puudutavad dokumendid:
Eesti laste heaolu
Laste ja noorte heaolu ei ole mitte seotud ainult pereringi ja keskkonnaga, vaid seda mõjutavad väga mitmed tegurid. Saame vajalikke meetmeid kavandada täpsemini siis, kui meil on kvaliteetsed andmed laste ja noorte heaolu kohta.
Käimasolev kolmeaastane uurimisprojekt „Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis (2025-2027)“ aitab luua Eestile omase, teaduspõhise heaolu andmepildi, mis annab laiapõhjalise sissevaate laste ja noorte heaolule Eestis.
Viimati uuendatud 28.07.2026
