Eesti laste heaolu mudeli esitlus
Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja SA Mõttekoda Praxise uurijad esitlesid uurimistöö “Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine” tulemusi 6. novembril 2026.
20. novembril V laste heaolu andmeseminar
Kes jääb kaadrist välja?
Miks me ei näe vahel andmetes kõige haavatavamaid lapsi või näeme neid alles siis kui piltlikult öeldes on juba hilja: olukord on kriitiline, juhtunud on miski, millel on pikk eellugu või tagajärjed on rängad? Kas ja miks meil on andmelüngad või millised märke ei oska me andmetest õigeaegselt lugeda või kas me üldse märkame küsida lastelt ja veel neid õigeid küsimusi …?
„Kui küsimus on, kes jääb kaadrist välja, siis ma ütleks, et tihti jäävad kaadrist välja kõik lapsed ja noored“, Andres Aru (Laste ja noorte õiguste osakonna juh, Õiguskantsleri kantselei).
Neile ja mitmetele teistele seotud küsimustele otsime vastuseid koos seminari ettekandjatega hiljuti läbiviidud uuringute ja tegevuste kaudu. Päeva teise poole aga võtavad üle noored – nad peegeldavad nähtut-kuuldut ja kutsuvad osalejaid arutama päeva jooksul kogunenud küsimuste üle sh pakkuma lahendusi, kuidas teha nii, et olulised laste ja noortega seotud teemad ei jääks kaadrist välja?
V laste heaolu andmeseminar: Kes jääb kaadrist välja? toimub 20. novembril 2026 Tallinnas, ministeeriumide ühishoone (Suur-Ameerika 1) Tamme saalis.
Palun registreeri oma osalus hiljemalt 17. novembriks. Registreerumislingil saad ka teada anda kui osaleda ei saa, kuid soovid hiljem ürituse materjale.
Päevakava
09:30 Kogunemine, suupisted
10:05 Sissejuhatus ja tervitused
10:20 Mida noored pärast kooli teevad ja mis takistab huviharidusega tegelemist. Eva Lillemaa koos noortega (Õiguskantsleri kantselei)
10:50 "Communities that care" ennetussüsteem - andmetest tulemusliku ennetuseni. Epp Kerge ja Eike Siilbek (Tervise Arengu Instituut)
11:30 Kohanemine, turvatunne ja kuuluvus: Ukraina laste kogemused Eestis. Karmen Toros (Tallinna Ülikool)
12:05 Miks jõuab laps abini alles pärast õigusrikkumist? Anna Markina (Tartu Ülikool)
12:40 Lõuna
13:30 Mida räägivad lapsed, kes uuringutesse sageli ei jõua? Kogemused seotuna Laste heaolu andmepildi tegevustega. Kristi Asser (Tartu Ülikool)
14:00 Kes jääb seireuuringutes nähtamatuks? Noorte kaasamise õppetunnid seksuaaltervise uuringust. Liilia Lõhmus (Tervise Arengu Instituut).
14:40 Uuringute läbiviimine koolides: väljakutsed, lahendused ja plaanitavad juhised. Marten Juurik (SA Eesti Teadusagentuur)
15:20 Lastekaitseliidu lapse õiguste saadikute peegeldus ja küsimuste tõstatamine. Arutelu lauad – otsime vastuseid noorte tõstatatud küsimustele.
16:20 Kokkuvõte
Päevajuhid on Lastekaitseliidu lapse õiguste saadikud Marii Eleen Mõtsnik, Helena Au, Meribel Sillasoo, Laura Elsa Nacke, Ly Kotkas, Andra Miia Vaher ja Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Mari Sarv.
Ettekanded
Mida noored pärast kooli teevad ja mis takistab huviharidusega tegelemist?
Eva Lillemaa (Õiguskantsleri kantselei) koos noortega
Õiguskantsler korraldas 2026. aasta kevadel küsitluse noorte huvitegevuse kohta. Küsimused olid ajendatud Eesti inimarengu aruandest, milles on soovitatud pakkuda noortele koolipäevadel rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Ettekandes saab kuulda, kuidas 6.‒12. klasside õpilased küsitlusele vastasid – mida nad pärast kooli teevad, mida nad tahaksid teha, ja mis neid takistab tegemast seda, mida nad tahaksid.
"Communities that care" ennetussüsteem - andmetest tulemusliku ennetuseni
Epp Kerge ja Eike Siilbek (Tervise Arengu Instituut)
Laste ja noorte heaolu toetamiseks on vaja mõista, mis on probleemide tekkepõhjused ja kuidas neid mõjutada. Oma ettekandes avame "Communities That Care" (CTC) ennetussüsteemi võimalusi andmete rakendamiseks viisil, mis kaasab kogukonna analüüsi ja otsustusprotsessidesse ning aitab leida vajadustele sobivaid tulemuslikke ennetustegevusi ning edasiminekuid süsteemselt seirata. Jagame Eesti testimiskogemust kolmes kohalikus omavalitsuses: mis tuli andmetest esile ja mis võeti ühiselt fookusesse.
Kohanemine, turvatunne ja kuuluvus: Ukraina laste kogemused Eestis
Karmen Toros (Tallinna Ülikool)
Tuginedes kvalitatiivsele uuringule, milles osales kümme Eestis elavat Ukraina last vanuses 13–17 aastat, keskendub ettekanne laste endi kogemustele kohanemisest ja heaolust ning sellele, millised on nende toimetulek ja kuuluvustunnet toetavad peresuhted, koolikeskkond, sõprussuhted ja kogukondlikud võimalused.
Mida räägivad lapsed, kes uuringutesse sageli ei jõua? Kogemused seotuna Laste heaolu andmepildi tegevustega.
Kristi Asser (Tartu Ülikool)
Ettekanne põhineb 2026.aastal uuringuprojektis „Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“ raames läbiviidud andmekogumisel väheesindatud laste seas, mis pakkus väärtuslikku sissevaadet erinevas vanuses ja elusituatsioonides laste eludesse ning võimaldas tuvastada nii rühmaspetsiifilisi kui ka lasterühmade üleseid heaoluga seotud tegureid. Uuringus osales kokku 71 last, sealhulgas lasteaialapsed, erivajadusega, sisserändetaustaga, õigussüsteemiga kokku puutunud, asendushooldusel viibivad ja suuremas tõrjutusriskis olevad lapsed. Kasutati loovmeetodit kombineerituna grupiintervjuu aruteluga.
Kes jääb seireuuringutes nähtamatuks? Noorte kaasamise õppetunnid seksuaaltervise uuringust.
Liilia Lõhmus (Tervise Arengu Instituut)
Kuidas seireuuringute disain jätab välja marginaalsed rühmad, kes otsustab kooliuuringute puhul õpilaste uuringus osalemise üle, ja kas nõusolekuprotsess võiks alata noorest inimesest endast? Tagasiside olulisusest koolidele. Miks on oluline kaasata uuringutesse kutsekooliõpilasi? Uue TAIKSi mõju nooremate õpilaste uuringusse kaasamise osas ja kuidas see võib seada ohtu uurimiseesmärgi.
Uuringute läbiviimine koolides: väljakutsed, lahendused ja plaanitavad juhised
Marten Juurik (SA Eesti Teadusagentuur)
Millised küsimused on teaduseetika komiteel tekkinud seoses uuringute läbiviimisega koolides? Milliseid probleeme on esinenud praktikas ja kuidas saaks neid lahendada? Millised probleemid on tekkinud seoses TAIKSis sätestatud vanema nõusolekuga ja millised plaanid on selle lahendamiseks? Lähituleviku arengud, juhendid koolidele ja uurijatele.
Laste poolt valmis esimene laste heaolu andmepilt 1. juuni 2026
Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium avasid ainulaadse laste loovtööde virtuaalnäituse „Hea on olla laps!“, mis toob kokku rohkem kui 1200 lapse ja noore joonistust kõikidest maakondadest üle Eesti. Iga töö jutustab omal moel sellest, mis teeb lapse elu heaks, olgu selleks pere, sõbrad, lemmikloomad, mängimine, loodus, hobid või lihtsalt üks tore hetk.
Kõikidest töödest sündinud virtuaalnäitust saab vaadata Lastekaitse Liidu kodulehel.
Andmepildi loomine
Lapse esimene kokkupuude heaoluga algab kodust – vanematest ja lähikeskkonnast. Kuid laste ja noorte heaolu kujuneb tegelikult palju laiemas kontekstis: seda mõjutavad pea kõik ühiskonna valdkonnad. Näiteks on lapse heaolu tihedalt seotud pere majandusliku ja sotsiaalse toimetulekuga, haridusvõimaluste, huvitegevuse kättesaadavuse ning vaba aja veetmise võimalustega – need kõik on suurel määral ühiskonnakorralduse ja poliitikate kujundatud.
Samuti mõjutab lapse heaolu teda ümbritsev füüsiline ruum: kodu, kodutänav, lasteaed või kool, linn või küla, kus laps igapäevaselt liigub.
Seega ei määra lapse heaolu ainult lähedased suhted, vaid ka see, millised on meie haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja õigussüsteemid, ühiskonna turvalisus ja looduslik keskkond. Selleks ei piisa vaid üksikute tervise-, hariduse- või sotsiaalnäitajate jälgimisest – laste heaolu mõistmiseks on vaja laiapõhjalist ja valdkondi läbivat andmepilti.
Seda keerukat, ent tasakaalustatud pilti hakkab looma kolmeaastane uurimisprojekt „Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis (2025–2027)“.Projekti eesmärk on luua Eestile omane, teaduspõhine ja ajas järjepidevalt jälgitav laste heaolu andmepilt, mis kajastab mitmekesiseid mõjufaktoreid erinevatel tasanditel ja valdkondades.
Laste heaolu andmepilti luua saab ainult koos laste ja noortega, nemad on eksperdid, kes oskavad meid juhatada olulisemate näitajateni, mis mõjutavad nende elu ja heaolu. Laste ja noorte kõrval on andmepildi loomise juurde kaasatud nii teadlased, kui erinevate valdkondade eksperdid ja praktikud. Usume, et just koos suudame kujundada andmepildi, mis peegeldab tegelikkust ning aitab langetada paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid laste heaks.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit
Laste heaolu andmepildi projekt ehk „Valdkondade üleste laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis 2025-2027“ on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt, 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimusete (TAT) “Laste ja perede toetamine” kaudu.
Ajakava
- 2025 Ettevalmistused: laste heaolu andmepildi tegevuse kavandamine ja teaduskokursi väljakuulutamine
- 2025 november Eestile omase ja teaduspõhise elukaareülese ja laste heaolu mudeli loomise uurimistöö käivitumine
- 2026 mai Elukaart hõlmava valdkondade ülese heaolu mudeli väljatöötamine
- 2026 november valmis Eesti laste valdkonnaülene heaolu mudel ja mõõteraamistik
- 2026 november Laste heaolu näidikulaua õiguslike, andmehalduslike, tehniliste rakenduslahenduste ja kulude analüüsi hanke väljakuulutamine
- 2027 mai Laste heaolu andmepildi arendushanke väljakuulutamine
- 2027 juuni Näidikulaua rakenduslahenduste valik
- 2027 detsember Valdkondade ülene laste heaolu andmepilt avab ukse (esmane)
Miks on andmepilti vaja?
Laste heaolu ei ole oluline üksnes täna – see kujundab ka homse Eesti näo. Soovime tuua laste heaolu puudutavad andmed esile, et toetada teadlikumaid ja ettenägelikumaid otsuseid kõigis eluvaldkondades.
- Laste heaolu tuleb kujundada juba täna, et tagada neile turvaline ja võimalusterohke elu praegu. Võimalikult varajane märkamine ja ennetamine on tark valik – nii iga lapse kui ka kogu ühiskonna jaoks.
- Tänane laste heaolu on homse Eesti vundament. Otsused, mida teeme täna, mõjutavad otseselt seda, milline on Eesti 20–30 aasta pärast –kas meil on tark, vaimselt ja füüsiliselt terve rahvas, kas inimesed suudavad paindlikult kohaneda tööturu vajadustega, kas nad on ettevõtlikud, ühiskonnaelus aktiivsed ja majanduslikult edukad, ning kas meie loodus ja elukeskkond on hoitud.
- Tänases poliitika- ja ühiskonnaelu kujundamises hinnatakse otsuste mõju laste heaolule sageli vaid siis, kui meede otseselt lapsi puudutab.Tegelikult võib selline lähenemine jätta olulised mõjud märkamata, sest paljud otsused, mis näivad esmapilgul lastega mitteseotuna, mõjutavad siiski sügavalt laste ja perede heaolu.
- Praegu ei ole Eestile omast, kõiki eluvaldkondi ja laste heaolu aspekte hõlmavat terviklikku andmestikku lihtne leida. Seetõttu on nii riigi kui ka kohaliku tasandi otsustajatel keeruline teha valikuid, mis lähtuvad terviklikult laste ja perede heaolust.
- Kui laste heaolu puudutavad andmed tuua nähtavale kogu nende mitmekesisuses ja neid ka aktiivselt kasutama hakata, aitab see kaasa teadlikumale arvestamisele laste heaoluga kõikidel otsustustasanditel ja erinevates valdkondades. Kui iga valdkond näeb oma näitajate kõrval ka seotud valdkondade näitajaid ja nende muutusi, kasvab arusaam valdkondadevahelistest seostest. Sellest sünnib tugevam teadmuspõhi ja tihedam koostöö – iga osapool mõistab üha paremini, kuidas tema otsused mõjutavad ka teisi.
- Lapsed ei ole ühetaoline rühm – nende vanus, elukogemus ja taustad on väga erinevad. Seetõttu tuleb juba andmete kogumisel tagada, et kajastatud oleksid eri vanuses ja mitmekesise taustaga lapsed. Ainult nii saame teha otsuseid ja kujundada meetmeid, mis ei paranda üksnes „keskmise lapse“ heaolu, vaid toetavad ka neid lapsi, kes on mingil põhjusel haavatavamad.
Andmepildi kasutus
Terviklik laste heaolu andmepilt on loodud kasutamiseks nii avalikkusele kui ka eelkõige neile, kes laste heaolu kujundavad. See hõlmab poliitikakujundajaid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, laste ja noortega tegelevate asutuste ning organisatsioonide tegevuse kujundajaid, vahetult lapse elukeskkonda mõjutavaid spetsialiste, teadlasi ja uurijaid – ning ka lapsi ja noori endid. Eesmärk on, et ka lastel ja noortel oleks enda heaolu eest seistes usaldusväärsed andmed, millele toetuda.
Üheks projekti tegevussuunaks on tutvustada noortele andmeid ja uuringuid, sealhulgas neid, mis puudutavad lapsi ja noori endid. Terviklik laste heaolu andmepilt saab sündida vaid koostöös laste, noorte ja kõigi nendega, kes nende heaolu kujundavad.
Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine
Uurimisprojekti andmed
- Projekti eelarve on koos käibemaksuga 120 000 eurot.
- Uurimisprojekt kestab ühe aasta ja see on aluseks valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamiseks ja näidikulaua avamiseks 2027. aasta lõpuks.
- Lisaks Eestile omase ja teaduspõhise laste heaolu mudeli loomisele on uurimisprojektil ka praktiline väljund.Loodavat mudelit testitakse asjakohaste objektiivsete ja subjektiivsete andmete põhjal ning selle tulemusel valmib laste heaolu terviklik andmepildi testversioon.
- Uurimisprojekti käigus kaasatakse eksperte erinevatest valdkondadest, kuid eriti väärtuslikuks teeb töö noorte osalus kogu protsessi vältel.
Peamised uurimis- ja arendusülesanded
Inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine. Elukaare ülene üldine heaolu mudel on valminud (mai 2026);
- Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolu mudel, mis mh kaardistab riskirühmade heaolu);
- Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (sh mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses).
Uurimisrühm
26.08.2025 lõppes Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu välja kuulutatud avalik uurimisprojekti konkurss, kuhu laekus kaks sisukat taotlust, millest osutus edukamaks Tartu Ülikooli taotlus. Tartu Ülikool lõi uurimisrühma ning kaasas Tervise Arengu Instituudi ja SA Mõttekoda Praxise.
- Oliver Nahkur, Tartu Ülikool, projektijuht, analüütik, andmeanalüütik
- Dagmar Kutsar, Tartu Ülikool, analüütik
- Kristi Asser, Tartu Ülikool, kaasprojektijuht, analüütik, andmeanalüütik
- Kadi Saar, kommunikatsioon ja kaasamine
- Karin Streimann, Tervise Arengu Instituut, analüütik
- Kenn Konstaabel, Tervise Arengu Instituut, analüütik
- Hede Sinisaar, SA Mõttekoda Praxis, andmeanalüütik
- Merilen Laurimäe, SA Mõttekoda Praxis, andmeanalüütik
- Helika Saar, Lapse Heaolu Arengukeskus, lapse heaolu / õiguste ekspert
- Hannela Teaste, Võru Linnavalitsus, lapse heaolu / õiguste ekspert
Juhtrühm
Projekti juurde on loodud juhtrühm, mille eesmärk on toetada laste heaolu mudeli väljatöötamist. Juhtrühm aitab teha sisulisi valikuid ning annab soovitusi oma valdkonna vaatenurgast lähtudes. Rühma on kaasatud võimalikult erinevate valdkondade esindajad, et tagada laiapõhjaline ja tasakaalustatud sisend.
- Annikki Aruväli, Kultuuriministeerium, noortekultuuri ja kultuurihariduse ekspert
- Heidi Paabort, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tööhõive osakond, noortegarantii
- Age Viira, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, töövaldkonna andmete nõunik
- Anu-Cristine Tokko, Haridus- ja teadusministeerium, noortepoliitika osakond, peaekspert (noorte osalusvõimaluste arendamine)
- Merili Murakas, Haridus- ja teadusministeerium, kaasava hariduse osakond, peaekspert
- Barbara Haage, Siseministeerium, korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna nõunik
- Andra Reinomägi, Justiits- ja digiministeerium, arenduse ja kriminaalstatistika talitus
- Tiia Pertel, Tervise Arengu Instituut, ennetuse ja tervisedenduse osakond, laste ja noorte valdkonna juht
- Erle Rikmann (Tiia asendaja vahepeal), Tervise Arengu Instituut, ennetuse ja tervisedenduse osakond, osakonna juhataja, Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituudi teadur
- Mari-Liis Mänd, Sotsiaalkindlustusamet, laste heaolu osakond, vanemluse toetamise talituse juht
- Karen-Pauliin Konks, Sotsiaalkindlustusamet, riskirühmas lapsed
- Madli Jõeleht, Sotsiaalministeerium, analüütik, andmed ja uuringud lastekaitse-heaolu-õigused
- Anne Haller, Õiguskantsler, laste ja noorte õiguste osakond, nõunik
- Ingrid Põldsaar, Sotsiaalministeerium, rahvatervishoiu osakond, nõunik (toitumine, liikumine, tervisedendus)
- Brigitta Õunmaa, Sotsiaalministeerium, rahvatervishoiu osakond, tervisekäitumise poliitika juht
- Mari Ader, Sotsiaalministeerium, vaimse tervise osakond, poliitikadisainer (vaimne tervis sh laste esmatasandil, uuringud)
- Mari Sarv, Sotsiaalministeerium, laste ja perede osakond, lastekaitse nõunik (heaolu andmepildi projekti juht)
Noorte nõukogu
Mitmekesine noorte esindatus on oluline, et kuulda ka nende laste ja noorte lugusid, kes on elus kogenud keerulisi olukordi. Selleks on loodud 14–18-aastastest noortest koosnev töörühm, kuhu kuuluvad noored üle Eesti. Nõukogu liikmed on Lastekaitse Liidust, asendushoolduse noorte esinduskogust ja teistest organisatsioonidest.
- Marta Männiste, 18-aastane, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium
- Marii Eleen Mõtsnik, 17-aastane, Nõo Reaalgümnaasium
- Laura Elsa Nacke, 17-aastane, Hugo Treffneri Gümnaasium
- Elisabet Kruusmets, 17-aastane, Tallinna 21. Keskkool
- Agnes Väli, 20-aastane, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, eriala: noorsootöö
- Timmo Treier, 18-aastane, Tallinna Teeninduskool
- Laura Kattai, 18-aastane, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus
- Liisi Uibo, 16-aastane, Parksepa Keskkool
- Diana Postnikova, 19-aastane, Eesti Maaülikool, eriala: keskkonnakaitse
- Aile Parts, 18-aastane, Pärnu Ühisgümnaasium
- Ene-Liis Lundver, 15-aastane, Saarepeedi Kool
- Pille Suvi, 15-aastane, Saarepeedi Kool
- Nele-Liis Oimet, 16-aastane, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool
- Germann Šatunov, 14-aastane, Tallinna Muusika- ja Balletikool