Vaimse tervise abi

Kust otsida vaimse tervise teemadel abi? Igapäevaelu võib tuua kaasa stressisituatsioonie. Mida teha, et tugevdada oma vastupidavust? Mida teha, kui tunned, et sinu vaimne tervis on kehvenenud ja see häirib sinu igapäevaelu?
Kust otsida vaimse tervise teemadel abi?

Kogukonnateenused

Kogukonnapõhised teenused vaimse tervise edendamisel ja probleemide ennetamisel on üha olulisemad. Kogukondadel on laias valikus ressursse, mida saab kasutada vaimse tervise edendamiseks ja toetamiseks ning probleemide ennetamiseks ja elukeskkonna arendamiseks. Lisaks on kogukonnateenused inimesele lähedal, mis võimaldab kujundada just sellele piirkonnale omaseid lähenemisviise.

Kõige suurem panustaja vaimse tervise teenuse edendamisse kogukondades on kohalik omavalitsus, millel on võimalik panustada elukaarepõhiselt oma piirkonna kogukondades vaimse tervise probleemide ennetusse nii tugitegevuste kui teenuste tasemel. Siiski tuleb märkida, et selget piiri vaimse tervise tugitegevuste ja teenuste vahele on üsna keeruline tõmmata, kuna vaimse tervise tugitegevused lähevad enamasti sujuvalt üle formaalseks abiks ning vastupidi.

2021.aasta aprillis läbi viidud uuringu tulemusel selgus, et kohalikud omavalitsused sooviks kasutada vahendeid psühholoogilise abi mahu suurendamiseks ja abi kättesaadavuse parandamiseks. Peamised moodused selleks on KOVi esindajate hinnangul ostetavate teenuste mahu kasvatamine, omaosaluse kahandamine või kaotamine ning psühholoogide palkamine KOV-i töötajatena. 

Esmatasandi tervishoiuteenused

Esmakontakt - perearst

Haigestumise korral on inimese esimene kontakt esmatasandi tervisekeskus või perearstipraksis, kus perearst koos pereõe ja toetava meeskonnaga osutab üldarstiabi, annab nõu ennetavate tegevuste ja ravi suhtes. Perearsti meeskonna näol on tegemist pädevate spetsialistidega, kes suudavad inimest aidata suurema osa tervisemurede korral, sealhulgas võib perearst olla vaimse tervise probleemide ja riskide esmamärkaja, diagnoosija, kergete ja mõõdukate psüühikahäirete ravija, krooniliste haigusseisunditega patsientide ravi jälgija ja ravitulemuste säilitamise toetaja.

Esmatasandi tervishoiutöötajatel saab olla oluline roll märgata oma patsientide suhtes toimepandavat erinevat liiki vägivalda. Vaimse tervise seisukohast on oluline ressurss koduõde, kelle üks tööülesanne on nõustamine. Muu hulgas saab seeläbi tegeleda kehalise haigusega inimese vaimse tervise probleemide ennetamise ja leevendamisega. Koduõde osutab oma pädevuse piires tervishoiuteenuseid inimese juures kodus saatekirja alusel.

Lisaks kohustuslikele erialaspetsialistidele võib piirkonna vajadusest tulenevalt esmatasandi tervisekeskuses töötada ka teisi spetsialiste (nt eriõde, kliiniline psühholoog jne).

Teraapiafond

Alates 2015. aastast on perearstidel võimalus kasutada teraapiafondi, mille eesmärk on suurendada perearsti rolli patsiendi raviprotsessi koordineerijana algusest lõpuni. Teraapiafond võimaldab perearstil vajaduse korral oma nimistu patsiendile tellida kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenuseid ilma eelneva eriarsti visiidita ning tasuda nende eest teenuseosutajale. Teraapiafondi võimalust kasutas 2019. aastal 417 perearstipraksist. Teraapiafondi võimalusi kasutanud inimeste arv suurenes võrreldes 2018. aastaga 26% võrra. Kõige enam kasutati 2019. aastal individuaalselt füsioteraapiateenust (11 765 inimest), järgnes psühhoteraapia individuaalseanss (4279 inimest) ning kliinilise psühholoogi konsultatsioon (2566 inimest).

Koolitervishoid

Koolipidaja (sh KOV-i kui koolipidaja) ülesanne on koostöös esmatasandi tervishoiuga tagada koolides haigekassa rahastatava koolitervishoiuteenuse kättesaadavus. Kooliõde saab olla üks õpilaste vaimse tervise probleemide märkajaid. Juhiste kohaselt peab kooliõde kontakteeruma lapsevanemaga ja soovitama pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule. Vajaduse korral suunab perearst õpilase vaimse tervise õe vastuvõtule laste vaimse tervise keskusesse. Selleks, et vaimse tervise keskuse meeskonnal oleks eelnev info õpilase probleemi kohta, saab kooliõde panustada saatekirja koostamisse koostöös teiste spetsialistidega (perearst, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog jt).

Laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid

Esmatasandi tervishoiu alla kuulub ka laste ja noorukite vaimse tervise kabinettide tegevus, mille eesmärk on pakkuda vaimse tervise teenuseid lapse elukohas. Tegemist on integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenusega, mille peamine sisu on probleemi täpsustamine ja seisundi hindamine, nõustamine, pere ja tugivõrgustiku liikmete toetamine, ning see on üks lahendus vaimse tervise teenuse kättesaadavuse parandamiseks. Pakutavate teenuste sihtrühmaks on lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani, nende vanemad/hooldajad ning lastega tegelevad spetsialistid. Meeskond, kuhu kuuluvad vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog ja sotsiaaltöötaja, lähtub oma töös lapse individuaalsusest ja arvestab tema parimaid huve. Kabineti meeskonna töö hõlmab ka vaimse tervise probleemide ennetamist ning koostööd teiste lapsega tegelevate spetsialistidega. Vajaduse korral suunatakse laps või nooruk edasi psühhiaatri juurde või haiglasse.

Töötervishoid

Esmatasandi tervishoiu spetsialistide hulka loetakse ka töötervishoiuteenuse osutaja. Töötervishoiumeeskonna moodustavad eri valdkonna spetsialistid (töötervishoiuarst, tööpsühholoog, töötervishoiuõde), kellest igaüks katab oma pädevuse osa. Töökeskkonnas esinevate ohtude korral suunatakse töötaja töötervishoiuarsti juurde. Seega võib vaimse tervisega seotud probleemide esmane tuvastaja olla ka töötervishoiuarst või tema meeskonnas töötav spetsialist. Kui töötervishoiuarsti vastuvõtul ilmneb, et töötajal esineb vaimse tervisega seotud probleeme, on töötervishoiuarsti ülesanne püüda välja selgitada, kas need on tingitud valdavalt elustiili haigustest või põhjustatud otseselt töökeskkonnast/töökorraldusest. Sageli on tegemist kombineeritud situatsiooniga.

Psühhiaatriline abi

Psühhiaatrilise abi osutamist reguleerib psühhiaatrilise abi seadus. Psühhiaatrilist abi nagu ka muid tervishoiuteenuseid osutatakse patsiendile ainult tema nõusolekul. Patsiendi lähedane, perekonnaliige ega seaduslik esindaja ei saa anda patsiendi eest nõusolekut psühhiaatrilise abi osutamiseks. Inimesele võib tema tahtest olenemata osutada psühhiaatrilist abi ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:

  • patsiendil on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
  • haiglaravita jätmisel ohustab patsient psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut;
  • muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu patsiendi enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kohtu loata maksimaalselt 48 tunniks teeb haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater patsiendi psühhiaatriaosakonda saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglas ravil viibival patsiendil tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast patsiendi arstlikku läbivaatust.

Tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatust kontrollib kohus.

Taotluse patsiendi tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ning patsiendi haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab patsiendi elukoha järgne valla- või linnavalitsus, patsiendi eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.

Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku haiglasse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kui 40 päevaga tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamise alused ära ei lange, saab kohalik omavalitsus oma avaldusega taotleda psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist.

Psühhiaatrilise sundravi eesmärk on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas.

Psühhiaatriline sundravi määratakse kohtu poolt, tuginedes karistusseadustikule. Määratud psühhiaatrilise sundravi põhjendatuse kontroll on kohtu pädevuses. Psühhiaatrilise sundravi kui tervishoiuteenuse üle teeb riiklikku järelevalvet Terviseamet.

Vastavalt karistusseadustiku §-s 86 sätestatule on psühhiaatrilise sundravi sihtrühmaks isikud, kelle puhul peavad olema samaaegselt täidetud järgmised tingimused:

  • isik on pannud toime õigusvastase teo;
  • isik oli tegu toime pannes süüdimatus seisundis või ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ära kandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal;
  • isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale;
  • isik vajab ravi.

Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja psühhiaatrilist sundravi osutavate tervishoiuteenuse osutajate juurde teeb kontrollkäike ka õiguskantsler kui väärkohtlemist ennetav asutus.

Kuidas toetada sõjapõgenikku?

Viimati uuendatud 17.10.2022