Kemikaalid ja nende mõju tervisele

Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus, kuna meid ümbritsev loodus- kui ka tehiskeskkond koosneb neist.  Erinevad kemikaalid võivad oma olemuselt olla kahjulikud, kuid elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik.

Kemikaalidest põhjustatud riski tervisele ja keskkonnale määravad:

  • kemikaali olemuslikud omadused (oht);
  • kokkupuude (annus, kestvus, sagedus, viis).

Kemikaalid mõjutavad inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul:

  • vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga;
  • kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda – õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi.

Kemikaaliohutus on nn horisontaalne teema, millega puutub kokku nii avalik sektor, erasektor kui ka iga inimene oma tavalises päevas. Seega on väga oluline, et kemikaale kasutatakse nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju kasutaja tervisele, keskkonnale ja varale oleks välistatud või minimaalne. Oma olemuslikelt omadustelt ohtliku kemikaali kasutamist võib lugeda ohutuks, kui tõestatakse ja tagatakse, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski. See saavutatakse kui kemikaali kasutatakse ettenähtud viisil ja eesmärgil ning vajadusel rakendatakse asjakohaseid riskivähendamise meetmeid, mille tulemusena väheneb kokkupuude inimese või keskkonnaga.
Samas on vajalik seda teha tasakaalustatult, et säiliks majandustegevuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.

Euroopa Liidu kemikaalipoliitika kohaselt tuleb tagada kõrgetasemelise tervise ja keskkonna kaitse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele (Amsterdami leping), võttes aluseks ettevaatusprintsiibi. Kemikaalide valdkond on üks nendest valdkondadest, mis on suhteliselt üksikasjalikult reguleeritud EL tasemel, seepärast lähtume oma tegevuses EL kemikaalipoliitikast, arvestades Eesti iseärasusi.

Eesti kemikaalipoliitikat reguleerivad: REACH-määrus: (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist.  REACH-määruse kohaselt tuleb välja selgitada toodetavate ja turustatavate kemikaalide omadused ja kemikaalid registreerida. EL-s kehtib "pole andmeid, pole turgu" (no data, no market) printsiip. EL-i turule keelatakse ainete viimine, mille kohta registreerimistoimikut pole esitatud. Loe lähemalt Terviseameti veebilehel.

  • CLP-määrus:(EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. CLP-määruse kohaselt peavad kemikaalid olema tulenevalt nende olemuslikest omadustest klassifitseeritud ja märgistatud, et kasutajal oleksid juhised toote kasutamisega seotud riskide minimiseerimiseks. Loe lähemalt Terviseameti veebilehel.

REACH-määruse ja CLP-määruse jaoks on loodud ka kasutajatugi, mis asub siin.

Kemikaaliohutusega seotud asutused

Lisainfo

Biotsiidid

Biotsiidid aitavad tõrjuda kahjulikke organisme, mis on kahjulikud inimeste ja loomade tervisele ning kahjustavad erinevaid materjale. Biotsiidide valdkond on lai ning siia hulka kuuluvad väga erinevad tooted nagu näiteks desinfitseerimisvahendid, ehitusmaterjalide ja puidu konservandid kui ka kahjuritõrjevahendid nagu säästetõrjevahend või rotimürk.

Samas võivad biotsiidid aga oma ohtlike omaduste ja nendega seotud kasutusviiside tõttu ohustada inimesi, loomi ja keskkonda.

Euroopa Liidus on välja töötatud ühtsed nõuded biotsiididele, nende kasutamisele ja kättesaadavaks tegemisele, mille eesmärk on tagada biotsiidide kasutamisel inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Biotsiide tohib turul kättesaadavaks teha kui tal on vastav luba või registreerimistunnistus, mida saab kontrollida Terviseameti kodulehelt. Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist ning

lisaks sellele õigusaktile kehtib Eestis biotsiidiseadus, millega on eelkõige täpsustatud biotsiidide kasutamist (kahjuritõrjet) ja kättesaadavaks tegemist Eestis. Biotsiidide kättesaadavaks tegemise kohta saab lisainfot lugeda Terviseameti kodulehelt ning kelle poole saab ka pöörduda küsimustega, mis puudutavad biotsiidide koostist, kättesaadavaks tegemise tingimusi, tootjate, importijate ja levitajate kohustusi jms.
 

Lisainfo

Detergendid

Detergent tähendab mistahes ainet või valmistist, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid aineid. Detergendid võivad olla mistahes kujul (vedel, pulber, pasta, kang, plaat, valatud tükk, kujund jne) ning turustatud kasutamiseks või kasutuses majapidamises, asutustes või tööstuslikel eesmärkidel.

Muud detergentidena käsitatavad tooted on:

  • abipesemisvahend, mis on ette nähtud rõivaste, voodipesu jms leotamiseks (eelpesuks), loputamiseks või pleegitamiseks,
  • pesupehmendaja, mis on ette nähtud kanga pehmendamiseks pesemisega kaasnevates täiendavates protsessides,
  • puhastusvahend, mis on ette nähtud kõigi kodumajapidamises kasutatavate universaalsete puhastusvahendite jaoks ja/või muuks pindade puhastamiseks (näiteks materjalid, tooted, masinad, mehhaanilised seadmed, transpordivahendid ja nendega seotud varustus; instrumendid, aparaadid jms),
  • muud puhastus- ja pesemisvahendid, mis on ette nähtud mistahes muudeks pesemis- ja puhastusprotsessideks.


Turule lastavatele detergentidele ja nende käitlemisele kohaldatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta.
 

Lisainfo

Ohtlike kemikaalide eksport/import

Teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks on vajalik nii selle riigi kuhu imporditakse kui ka selle riigi, kust eksporditakse nõusoleku saamine. See tuleneb Rotterdami konventsioonist ning on reguleeritud PIC määrusega

Konventsiooni eesmärgiks on edendada jagatud vastutust ning soodustada poolte koostööd ohtlike kemikaalide rahvusvahelises kaubanduses, et kaitsta inimese tervist ning keskkonda teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate kemikaalide ja pestitsiidide kahjuliku mõju eest ja aidata kaasa selliste kemikaalide keskkonnaohutule kasutamisele.

Täpsemat teavet Rotterdami konventsiooni ja PIC-määruse rakendamise kohta leiad siit.

Hea laboritava

Hea laboritava (GLP- Good Laboratory Practice) on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.

GLP-d rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, biotsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada GLP-d järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine.

Lisainfo

Tooted ja teenused

Üldine põhimõte on, et kõik tooted ja teenused peavad sihipärasel kasutamisel olema ohutud nii tarbija tervisele kui ka ümbritsevale keskkonnale ning varale.

Toodete ohutust ja nõuetele vastavust reguleeritakse toote nõuetele vastavuse seadusega (TNVS). TNVS-i kohaldatakse nendele toodetele ja turujärelevalvele, mille kohta ei kehti muud seadused. Kui tootele on kehtestatud nõuded muu seadusega, kohaldatakse TNVS-i ainult nende nõuete osas, mida ei ole reguleeritud muu seadusega.

Oluline on, et toodet kasutatakse üksnes sellisel eesmärgil ja viisil, mida on tootja ette näinud. Toode võib osutuda ohtlikuks, kui seda kasutatakse mitteettenähtud ehk valel eesmärgil või viisil. Tarbija käsutuses peab olema piisavalt teavet (kasutusjuhend, teabelehed jms), et ta oskaks toodet eesmärgipäraselt ja ohutult kasutada.

Lisainfo:

https://www.ttja.ee/et/tarbijale/ohtlikud-tooted

https://www.terviseamet.ee/et/kemikaali-ja-tooteohutus/inimesele/ohtlikud-tooted

Kosmeetikatooted

Kosmeetikatoode on aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks.

Kosmeetikatoode peab tavalistes või mõistlikult ettenähtavates kasutustingimustes olema inimese tervisele ohutu. Kõik turul olevad kosmeetikatooted peavad vastama kehtestatud nõuetele.

Kosmeetikatoodete osas on Eestis pädevaks asutuseks Terviseamet. Küsimustega, mis puudutavad kosmeetikatoodete koostist, kättesaadavaks tegemise tingimusi, tootjate, importijate ja levitajate kohustusi jms, palume pöörduda Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna spetsialistide poole.

Lisainfo

Teenused

Teenus on mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest. Teenuse osutaja vastutab oma tegevuse ohutuse ja kvaliteedi eest ning peab täitma nõudeid, mis on esitatud konkreetse teenuse osutajale (haridus, kvalifikatsioon, vajadusel asjakohane litsents jms) ja teenusele (kui on kehtestatud õigusaktiga asjakohased nõuded).

Tervisekaitsenõuded laste- ja sotsiaalhoolekandeasutustele

Erinevatele laste- ja hoolekandeasutustele ning nendes teenuse osutamisele on sotsiaalminister kehtestanud tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete eesmärgiks on aidata kaasa tervislikuma õppe-, kasvatus- ja elamiskeskkonna loomisele. Kogu ümbritseva keskkonna riskivabaks muutmine ei ole riigiasutuse võimuses, kuid järelevalve ja riikliku sunni kohaldamise kaudu on võimalik luua eeldused laste- ja hoolekandeasutustes tervisliku keskkonna kujundamiseks.

Sotsiaalministeerium kehtestab tervisekaitsenõuded laste- ja hoolekandeasutustele ning Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle.

Järelevalvega seonduv on leitav:

https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/haridusasutused

https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/sotsiaalteenused

Valdkonda reguleerivad õigusaktid

 

Ilu- ja isikuteenus

Ilu- ja isikuteenus on sotsiaalministri 20.12.2000 määruse nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ mõistes juuksuri-, maniküüri-, pediküüri-, kosmeetika-, solaariumi- ja saunateenus. Teenust osutatakse ettevõttes, mis peab vastama nimetatud määruses kehtestatud nõuetele.

Lisainfo

Viimati uuendatud 08.06.2022