Patsiendijuhendid
Patsiendijuhend on kirjalik abivahend patsiendile, mis võib sisaldada infot protseduuriks või uuringuteks ettevalmistuse kohta, haigusest ja selle kulust ning prognoosist, ravist, järelravist ja eneseabivõtetest.
Patsiendijuhendid leiab siit või trükiseid saab küsida oma perearstilt.
Kasulikud materjalid
Viljatusraviga seonduvat tegevust reguleerib kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Seaduse reguleerimisalaks on naise kunstlik viljastamine mehe seemnerakuga ning kehaväliselt loodud embrüo siirdamine ja kehaväliselt loodud embrüo kaitse.
Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Kunstlik viljastamine on lubatud vastavatel meditsiinilistel näidustustel ning on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel. Patsiendi raseduse vastunäidustuse üle otsustab arst, tuginedes arstiteaduse reeglitele.
Alates 2018. aastast rahastatakse kuni 40-aastaste (k.a) naiste kehavälise viljastamise (IVF) ja embrüosiirdamise teenuseid ning ravimeid täielikult haigekassa kaudu. Kuni 40-aastased (k.a) naised saavad kehaväliseks viljastamiseks vajalikud ravimid juba apteegist ostes 100% soodusmääraga. Apteegis tuleb tasuda vaid retseptitasu, mis on 2,5 eurot, ja soodusravimi maksimumhinda ületav osa juhul, kui ravim on kallim kui haigekassa soodustuse nimekirjas.
Kasulikud materjalid
- Lisainfot Haigekassa poolt viljatusravi protseduuridele ja ravimitele tehtud kulutuste hüvitamise kohta leiad Eesti Haigekassa kodulehel »
Rakkude, kudede ja elundite doonorlus
Inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede, elundite – siirdamine on teatud haiguste ravis ainus elupäästev viis. Samas on rakkude, kudede ja elundite kliiniline kasutamine meditsiiniliselt väga komplitseeritud ning tõsiste riskidega seotud protseduur. Rakkude, kudede ja elundite defitsiit on ülemaailmne probleem nii kliinilises tegevuses kui ka teadusuuringutes. Siirdamiseks sobivate rakkude, kudede ja elundite defitsiit omakorda soodustab ebaeetilist ja ebaseaduslikku tegevust selles valdkonnas. Seetõttu on praktikas välja kujunenud ühised põhimõtted rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise valdkonnas, millest riigid lähtuvad.
Nendeks on:
Rakkude, kudede ja elundite doonoriks võib olla igaüks, kes vaba tahte alusel loovutab oma raku, koe või elundi siirdamiseks kas oma elu ajal või peale surma. Doonoriks võib olla ka surnud inimene, kui ta oli eluajal avaldanud tahet loovutada surma järel rakke, kudesid ja elundeid või kui puuduvad andmed, et ta oleks olnud selle vastu. Tahet oma surmajärgseks doonorluseks on võimalik avaldada patsiendiportaalis.
- rakkude, kudede ja elundite annetamine peab olema rangelt vabatahtlik ning tasu pakkumine selle eest peab olema keelatud;
- doonorite ja elundite saaja (retsipiendi) igakülgne kaitse.
Soolise üleminekuga seotud tervishoiuteenused ja juriidiline soo tunnustamine
Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta iseenda juriidilisi sooandmeid (soomarker, isikukood ja nimi).
Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuseid reguleerib Sotsiaalministri 07.05.1999 määrus nr 32 “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse 31 peatükk.
Loe lähemalt!Viimati uuendatud 21.10.2024