Kavandatav reform puudutab otseselt inimesi, kellel on tervisemured, nagu kroonilised haigused või vaimse tervise probleemid, ja kes vajavad lisaks ka hooldusabi või näiteks psühholoogi, füsioterapeuti, tegevusterapeuti, sotsiaaltöötajat või kogemusnõustajat ehk sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid.
„Inimeste mured ei mahu ühe valdkonna piiridesse – tervise- ja sotsiaalprobleemid käivad sageli käsikäes. Soovime, et inimene saaks vajaliku abi ühest kohast ja õigel ajal, mitte ei peaks ekslema süsteemide vahel. Probleeme tuleb vaadata terviklikult ja neid lahendada vajaduspõhiselt,“ selgitas sotsiaalminister Karmen Joller.
Näiteks võiks tuua südamepuudulikkuse, liikumisraskuste ja depressiooniga eaka inimese, kes vajab igapäevaeluga toimetulekuks kõrvalist abi ja kellel ei ole teda abistavaid lähedasi ja kes teeb tihti kiirabi-väljakutseid. Et saada oma kodus võimalikult kaua ja hästi hakkama, vajab ta nii perearsti kui ka sotsiaaltöötaja tähelepanu, samuti psühholoogi ja füsioterapeudi tuge, erinevaid meditsiiniseadmeid jne.
Täna ühtset lähenemist sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi poolt ei ole. See toob kaasa inimeste jooksutamist ja teenuste kättesaadavus sõltub sageli abivajaja võimest need endale nö „välja ajada“. See tähendab tihti asjatut bürokraatiat, süsteemis ekslemist, teenuste dubleerimist ja maksumaksja raha ebamõistlikku kasutamist. „Me ei taha, et inimene peaks olema eri süsteemide asjatundja – süsteem peab olema ehitatud nii, et see toetaks inimest kui tervikut, arvestades tema vajadusi,“ rõhutas Joller.
Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide ühendamise vajadusele on korduvalt viidanud Riigikontroll ning see on kirjas ka riigi Heaolu arengukavas. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis tehtud mitmeid pilootprojekte, näiteks PAIK-projekt Viljandis, hoolduskoordinaatorite programm ja insuldi raviteekond, ning analüüsitud on teiste riikide (Suurbritannia, Hollandi, Prantsusmaa, Soome, Kanada, Hispaania jt) praktikat ja kogemusi.
„Pakume kogu seda eeltööd arvestades välja nii lahendusettepanekud kui ka alternatiivid, kuidas inimesekeskse ja vajaduspõhise teenuseosutamisega edasi minna ja millised võiksid olla praktilised lahendused. Palju on veel lahtisi küsimusi ja analüüsimist vajavaid kohti ning siin on valdkondade ekspertide ja osapoolte seisukohad väga oodatud,“ lisas Joller. „Meie soov on luua terviklik korraldus- ja rahastusmudel, millele saame edaspidi kihte lisada – nii et süsteem kasvaks koos ühiskonna vajadustega ja alati oleks keskmes inimene kui tervik ja tema vajadused. Näiteks hetkel ei sisalda visioon haridussüsteemi kaudu pakutavaid teenuseid, kuid need on hiljem vajadusel võimalik lisada.“
Osa tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimise reformist on abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemide integreerimine, mille VTK (Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus) saadeti samuti osapooltele tutvumiseks ja arutamiseks.
Muudatuste eesmärk on pakkuda inimestele kiiremat ja digitaalselt toimivat juurdepääsu vajalikele abivahenditele ühest kohast. Meditsiiniseadmeid ja abivahendeid vajavatel inimestel on sageli tarvis tooteid nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemist. Näiteks saab urineerimishäirega inimene põiekateetri Tervisekassa ja mähkme Sotsiaalkindlustusameti rahastusega. Samuti hüvitab SKA ortopeedilised jalatsid, aga Tervisekassa individuaalsed tallatoed – kuigi sageli on vaja mõlemat korraga.
Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimise väljatöötamiskavatsus (VTK) on osapooltele kommenteerimiseks avatud ning tagasisidet oodatakse 31. augustini 2025. Dokumendiga saab tutvuda Eelnõude infosüsteemis siin.
Abivahendite ja meditsiiniseadmete VTK-le oodatakse tagasisidet 29. augustini 2025 ja dokumendiga saab tutvuda siin.
