AMR

Antimikroobne resistentsus (AMR) on mikroobide (viiruste, bakterite, seente ja algloomade) võime muutuda vastupanuvõimeliseks seni toiminud antimikroobsetele preparaatidele (nt. antibiootikumid).

Üks kriitilisemaid probleeme, mida see tekitab, on seni tavaliste infektsioonhaiguste raviks kasutatud antibiootikumide toime vähenemine või kadumine. Seega infektsioonid, mis on täna veel ravitavad, võivad homme muutuda ravimatuks. Selleks, et ka tulevikus oleks millega infektsioone ravida ja ennetada, peame nende kasutamisse suhtuma vastutustundlikult juba täna.

Tegemist on kasvava probleemiga, mida hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele. Juba täna on mitmed suuremad rahvusvahelised organisatsioonid võtnud sellel teemal sõna ja WHO poolt on antud välja ka ülemaailmne tegevuskava. Eesti teeb koostööd näiteks ECDC-ga , mis hõlmab endas iga-aastast AMR seiret, et kaardistada tänane olukord.

Valminud on Eestis läbiviidud uuring: Antibiootikumiresistentsuse levikuteed ja resistentsuse ohjamise võimalused.

Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu. Uuring valmis Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi eesmärkide elluviimiseks

Viimati uuendatud 26.09.2022