Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juht Anniki Lai jagas, mida tehakse selleks, et tulevastes kriisiolukordades olla riiklikul tasandil paremini valmis ja inimeste vaimset heaolu keerulistes olukordades süsteemsemalt toetada. Sarnaselt teiste süsteemidega leidsime vaimse tervise ja psühhosotsiaalse heaolu valdkonnas end täiesti uuest olukorrast, kus keegi ei teadnud täpselt, kui kaua kõik kestab või mida täpselt endaga kaasa toob. Siiski tegime ühiselt otsuse mitte jääda ootama vaid mobiliseeruda.
Asusime tegutsema ja tegutseme siiani mõistes, et väikese riigina ei ole meil mõistlik iseseisvalt leiutada jalgratast.
Leidsime, et rahvusvahelisel tasandil on juba olemas põhimõtted, kuidas inimeste vaimset tervist ja psühhosotsiaalset heaolu puudutavad lähenemised suuremate kriisikogemustega riikides toimivad ja mida saame omakorda kohandada, lähtudes meie oma ühiskonna vajadustest ja võimalustest.
Seni on suuremahuliste kriiside lahendamisel Eestis vaimse tervise vallas tegutsetud pigem reageerivalt, mitte süsteemselt. Oleme olnud tugevalt mõjutatud sellest, milline võimekus või teadlikkus on kättesaadav konkreetses kohas või ajahetkel. Samas on psühhosotsiaalne heaolu meist igaühe asi. Inimeste heaolu kriiside käigus ei puuduta vaid kitsalt vaimse tervise spetsialiste, vaid vajab süstemaatilist lähenemist valdkondade üleselt.
2022. aastal alustas Sotsiaalministeeriumis tegevust vaimse tervise osakond
Osakonna eesmärgiks on kujundada Eestis terviklik enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis aitab hoida ära vaimse tervise probleemide teket või süvenemist. Oma üheks prioriteediks oleme ka Vaimse tervise tegevuskavas 2023-2026 seadnud riiklikul tasandil metoodika loomise, mis aitaks sotsiaalse heaolu valdkonnas liikuda kriisideks valmistumisel edasi seniselt reageerivalt lähenemiselt ennetavale ja süsteemsele lähenemisele, et kriitilistes olukordades tagada esmase vajaliku abi kindel kättesaadavus.
Üheskoos ÜRO organisatsioonidega oleme valinud selleks lähenemiseks MHPSS (mental health and psychosocial support, e.k vaimse tervise ja psühhosotsiaalse heaolu) raamistiku juurutamise, mis põhineb arusaamal, et kriisiolukorrad, nagu näiteks loodusõnnetused, relvakonfliktid, pandeemiad või põgenikekriisid, võivad oluliselt mõjutada inimeste vaimset tervist ja heaolu. Väikese riigina on kriisivalmiduse suurendamine Eesti jaoks riiklikult oluline prioriteet ning MHPSS alane valmisolek on selle lahutamatu osa. Raamistik aitab kaardistada ja siduda omavahel erinevaid sektoreid ja valdkondi, et paremini rakendada meil juba olemas olevaid ressursse ning olla kriisideks paremini valmis.
On oluline tõdemus, et mastaapsete kriiside korral, nagu kroonviirusest tulenenud ebakindlused ühiskonnas või meie lähedal tegutsev aktiivne sõjakolle, ei ole inimestele vajaliku vaimse tervise toe korraldamine kitsalt tervishoiuteenuste või psühholoogilise ravi pakkumise küsimus - sellisel viisil puudub meil lihtsalt võimekus jõuda piisaval hulgal abivajajateni. Igal sektoril ja inimestega töötaval elukutsel on sellises olukorras oma roll, kaitsmaks ja edendamaks kogukonna heaolu ning toetamaks neid, kellel juba on varasemad häired või need kriisiolukorras tekivad.
Olenemata valdkonnast tuleb kõigis otsustes lähtuda eelkõige inimeste heaolust ja tema tegelikest vajadustest.
Selliselt saame senisest efektiivsemalt aidata inimestel kriisisituatsioonidega toime tulla ning vältida või vähendada võimalikke kaasnevaid psühholoogilisi häireid ja traumajärgse stressi sümptomeid. Samas on oluline meeles pidada, et kõik keerulisest olukorrast tulenevad loomulikud stressireaktsioonid ei ole siiski tingimata veel psüühikahäired. Küll aga võivad nad selleks kujuneda juhul, kui inimene jätta nendega omapäi. On loomulik, et keerulisesse olukorda sattunud inimene võib olla kurb, segaduses ja hirmunud, stressis, ärevuses või lausa paanikas. Oluline on märgata, millist abi selline inimene sellel hetkel esmajärjekorras tegelikult vajab. Tegelikult saab igaüks meist aidata kaasa toetava keskkonna loomisele, sest tihtipeale võib keerulisse olukorda sattunud inimesele esmajärjekorras olla vaja lihtsalt inimlikku sõna, toetavat õlga ja igapäevaste baasvajaduste rahuldamist. Seda selleks, et tal oleks võimalik säilitada lootust ning pidada vastu olukorras, kus igapäevarutiinid on asendunud teadmatusega. Selline inimkeskne lähenemine võib tunduda justkui elementaarne, kuid samas on nii oluline kõigis valdkondades, millega kriisist mõjutatud inimene kokku võib puutuda.
MHPSS raamistiku rakendamine Eestis toob kaasa mitmeid olulisi muudatusi ja täiendusi senisele olukorrapõhisele kriisireageerimisele. Eelkõige rõhutab raamistik vajadust vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe omavahelise integreerimise järgi, kus põhitähelepanu ei oleks ainult vaimse tervise häirete ravil, vaid kaasaks laiemat perspektiivi erinevate kogukondade ja sotsiaalsete süsteemide tegevustest, mida saab kasutada inimeste psühhosotsiaalse heaolu edendamiseks. Eesmärgiks on luua terviklik süsteem, kus erinevad osapooled töötavad omavahel koos, et kriisiolukorras tagada inimestele tõhus ja järjepidev vaimse tervise tugi. MHPSS süsteem võimaldab vajadusel laiatasandilist kiiret reageerimist, aitab märgata ja sekkuda võimalikesse probleemidesse juba varajases staadiumis ning toetab vaimse tervise raskuste ja stressi leevendamist kriisides kannatada saanute hulgas. Samuti aitab see toetada inimeste vaimset heaolu juba enne kriisiolukordade tekkimist läbi laiapõhjalise vaimse tervise edendamise, üldise teadlikkuse tõstmise, koolituste ja varajaste sekkumiste juurutamise, et seeläbi toetada ühiskondlikku toimetulekut kriiside ajal.
Just suutlikkus säilitada toimetulekuvõime hoolimata sellest, kui keerukad on olud meie ümber, on hea vaimse tervise märk ning kõigi abi- ja toetustegevuste eesmärk. Mitte igikestev õnn või piiramatul hulgal teraapiat, vaid vastupidavus, sitkus ja võime säilitada tegutsemistahe igas olukorras. Uue raamistiku juurutamisega suudame senisest paremini juhendada kogukondi, kuidas oma teadmiste piires vajaduse korral tegutseda nii, et sellest oleks kõige enam abi ning kriisijärgselt ühiskondlikul tasandil olla tugevamad ja teadlikumad.
Lisaks Skandinaaviale on Eesti üks esimesi riike Euroopas, kus MHPSS raamistikku on plaanis juurutada üleriigilisel tasandil.
Esimese avalikkusele suunatud sammuna korraldas Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja ÜRO Pagulaste Ametiga (UNHCR) juuni alguses konverentsi „Vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi kriisides“, millele lausus avasõnad Eesti Vabariigi Presidendi abikaasa pr Sirje Karis. Konverentsil astusid üles erinevad valdkonna tipptegijad, kes tutvustasid Eesti spetsialistidele MHPSS olemust, selle rakendamisvõimalusi ja erinevate riikide parimaid praktikaid. Konverentsil osales 120 spetsialisti erinevatelt elualadelt, mis on aidanud kaasa tugeva MHPSS kriisivõrgustiku loomisele Eestis.
Konverentsile järgnevalt toimub juba 19.-22.09.2023 Tallinnas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Sotsiaalministeeriumi koostöös rahvusvaheline simulatsiooniõppus “Building Better Before”, mis keskendub vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe pakkumisele kriisides ja kriisivalmiduse tõstmisele. Ainulaadne MHPSS tippkohtumine toob kokku spetsialistid 35 riigist üle kogu maailma, et võimestada rahvusvahelist kriisiabivõrgustikku ning läbi praktiliste õppuste tugevdada nii Eesti kui rahvusvaheliste spetsialistide valmisolekut humanitaarkriiside korral mõjutatud inimeste toetamiseks MHPSS sektoriteülese lähenemise kaudu.
Viimati uuendatud 19.09.2023