Vältimatu abi
Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse või abivajaja surma.
Iga tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.
Erakorralise vältimatu abi saamiseks saab pöörduda perearsti vastuvõtule, haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi, helistades lühinumbril 112.
Kasulikud materjalid
Kiirabivõrgu uuendamine 2028. aastal
Kiirabivõrgu uuenduse eesmärk on vähendada piirkondlikke erinevusi abi kättesaadavuses. Uue võrgumudeli koostamisel arvestatakse rahvastiku paiknemist, kiirabikutsete koormust, vahemaid, seniseid kohalejõudmise aegu ja piirkondlikke eripärasid.
Kiirabi
Kiirabi aitab inimest eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse korral, annab esmast abi, diagnoosib ja annab juhised raviks ning vajadusel viib ka abivajaja haiglasse. Kiirabi töötab ööpäev läbi ja on mõeldud vältimatu meditsiinilise abi andmiseks.
Igal Eesti territooriumil viibival inimesel on õigus saada kiirabiteenust ja see on abivajajale tasuta.
- Kiirabi kutsumiseks kehtib Eestis ühtne häirekeskuse telefoninumber 112.
- Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige oma haigusseisundi kohta nõu ööpäeva ringselt töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220.
- Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16662.
Kiirabi osutamist korraldab Terviseamet: kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa.
Kiirabi rahastamiseks sõlmib Tervisekassa avalikul konkursil võitnud kiirabiteenuse osutajaga lepingu teenuse osutamiseks.
Tervishoiukorraldus kriisiajal
Kriisiaegne tervishoiukorraldus tähendab tervishoiuteenuste osutamist nii hädaolukorras kui riigikaitseolukorras. Tervishoiusüsteemi valmistumist kriisiolukordadeks korraldab Terviseamet, kes kontrollib regulaarselt haiglate ja kiirabibrigaadide kriisiplaanide koostamist ning nende valmisolekut plaanide rakendamiseks. Lisaks korraldab Terviseamet riigi tervishoiuvaru moodustamist ja kord kahe aasta jooksul kriisireguleerimisõppuseid.
Tervishoiuvaldkonna kriisiolukordade lahendamist juhib samuti Terviseamet ja selle aluseks on ülesannete jäävuse printsiip. See tähendab, et kõik osapooled täidavad oma ülesandeid nii iga päev tavaolukorras kui ka kriisiolukorras ehk haiglad ja kiirabibrigaadid osutavad ka kriisiolukorras tervishoiuteenuseid, kuid need on suunatud eelkõige kriitilises seisundis abivajajate aitamisele. Mittekriitilises seisundis abivajajaid abistab kriisiolukorras eelkõige perearst.
Viimati uuendatud 30.07.2026
