Perehüvitised on riigieelarvest finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi. Perehüvitised on riiklikud ja neid määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet.
Perehüvitise liigid:
- peretoetused
- vanemahüvitis
- elatisabi
Erinevate vanemapuhkuste võimaldamise eesmärk on hõlbustada lapsevanema töö- ja pereelu ühitamist nii, et perekond ei peaks lapse saamise puhul märkimisväärselt oma elukorraldust muutma ja saaks paremini keskenduda lapsele.
Üksikasjaliku infoga, kellele, mis liiki ning mis tingimustel ja suurustes perehüvitisi makstakse ja vanemapuhkused tagatakse, saab tutvuda Sotsiaalkindlustusameti lehel.
Sünnitoetus
Sünnitoetust makstakse lapsevanemale, lapsendajale, eestkostjale või hooldajale. Sünnitoetus on ühekordne toetus.
Lapsetoetus
Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni või kui 19-aastane keskhariduseta laps jätkab õppimist, makstakse lapsetoetust kuni selle õppeaasta lõpuni, mille jooksul ta saab 19-aastaseks.
Üksikvanema lapse toetus
Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsele, kelle sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa või teise vanema kohta või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse kuni 19-aastaseks saamiseni või kui 19-aastane keskhariduseta laps jätkab õppimist, makstakse kuni selle õppeaasta lõpuni, mille jooksul ta saab 19-aastaseks.
Üksikvanema lapse toetuse saamine lõpetatakse ka siis, kui isadus võetakse omaks või tuvastatakse ning rahvastikuregistrisse tehakse teise vanema kanne; kui lapsele lisandub teine vanem lapsendamise kaudu; kui lõpetatakse vanema tagaotsimine või määratakse sama vanema eest toitjakaotuspension või toitjakaotuse korral rahvapension (alates 1. oktoobrist 2026.a toitjakaotustoetus).
Lasterikka pere toetus
Lasterikka pere toetust makstakse peredele, kus kasvab kolm või enam last, kes saavad lapsetoetust.
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal, kes kasvatab kolmikuid või enamaarvulisi mitmikke.
Lapsendamistoetus
Lapsendamistoetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Lapsendamistoetus on ühekordne. Toetust ei maksta, kui eelnevalt on sellele perele makstud sama lapse kohta sünnitoetust.
Puudega lapse toetus
Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 19-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Rohkem infot puudega lapse toetuse kohta leiad Sotsiaalkindlustusameti lehelt.
Toitjakaotustoetus
Toitjakaotustoetus on uus perehüvitise liik, mis asendab senist toitjakaotuspensioni alates 1. oktoobrist 2026.a. Toitjakaotustoetust makstakse lapsele, kelle vanem(ad) on surnud või teadmata kadunud ning politsei ei suutnud tuvastada tema asukohta 12 kuu jooksul. Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni.
Lastele, kes juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension on väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.
Eestkostetava lapse toetus
Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on kohus määranud eestkostja. Toetust makstaks iga kuu kuni 19-aastaseks saamiseni või kuni õppeaasta lõpuni, mille jooksul ta saab 19-aastaseks.
Üksikasjaliku infoga, kellele, mis liiki ning mis tingimustel ja suurustes perehüvitisi makstakse ja vanemapuhkused tagatakse, saab tutvuda Sotsiaalkindlustusameti lehel.
Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last või lapsendab lapse, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist.
- Vanemahüvitist makstakse last kasvatavale vanemale, lapsendajale, hoolduspere vanemale või eestkostjale, kui ta on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.
- Vanemahüvitist, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi, on perel õigus saada kuni 605 kalendripäeva ja kasutada saab seda kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
1. aprillil 2022 jõustusid vanemahüvitiste korra muudatused, mille eesmärk on muuta lapsi kasvatava pere elu lihtsamaks ja paindlikumaks. Vanemahüvitise liigid on: ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.
Tänu muudatustele saavad pered just nende vajaduste järgi leida sobiva lahenduse, kuidas laste kasvatamist planeerida. Paindlikkust lisab jagatav vanemahüvitis ja võimalus mõlemal vanemal samal ajal väikelapsega kodus olla. Muudatustega pakub riik vanematele rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitada, pakkudes vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemis enam valikuvõimalusi ning soodustades vanemate vahel hoolduskoormuse jagamist. Mugavust lisab ka vanemahüvitiste ja –puhkuste koondumine sotsiaalkindlustusameti alla. Kui vanem soovib mõnda puhkust välja võtta või hüvitist kasutada, tuleb tal selleks Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses avaldus teha.
Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks, täitemenetlusaegseks ja pankrotimenetlusaegseks elatisabiks.
- Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist.
- Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal.
- Pankrotimenetlusaegne elatisabi tagab elatisabi lapsele ka juhul, kui vanema suhtes, kes ei täida ülalpidamiskohustust, käib pankrotimenetlus.
Parema ülevaate elatisabi kohta leiad Sotsiaalkindlustusameti lehelt.
Viimati uuendatud 26.02.2026
