Enne kaitstud töö teenuse loomist juhtisid psüühilise erivajadusega inimestega tegelevad organisatsioonid tähelepanu sellele, et paljud nende juures teenuseid saavad inimesed on suutelised töötama toetuse abil ja vajaliku keskkonna olemasolul ning et rakendada tuleks kõikide erivajadustega inimeste töötamise potentsiaali. Lahendusena nähti toona tegevuskeskuste, kaitstud töökohtade ja kaitstud töö keskuste loomist neile, kes ei ole võimelised töötama avatud tööturul, kuid saaksid siiski panustada ühiskonda ning tunda end täisväärtuslike kogukonna liikmetena.
Nii nagu kõikidele inimestele, on ka psüühilise erivajadusega inimestele töötamisel oluline järjepidevus, pikemaks perioodiks koju jäämine põhjustab tagasilangust tööoskustes ja -harjumuses, vaimses tervises, eneseväärtuses. Ka teenuseosutajatele on oluline allhanketööde ning tellimuste täitmine, et loodud koostöösuhteid hoida.
2015. aasta teises pooles arendati Sotsiaalministeeriumi juhtimisel välja pikaajalise kaitstud töö teenuse mudel, millesse kaasati ka võimalikud teenuseosutajad ning partnerite leidmiseks viidi läbi ka esimene teenuse riigihange. Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud pikaajalise kaitstud töö teenuse sihtrühmaks on puuduva töövõimega inimesed, kel on psüühikahäire, nägemispuue, varasem peaajutrauma või ajukahjustust tekitav haigus. Teenuse eesmärgiks oli pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja toetavates tingimustes, samuti pakuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturule. Kaitstud tingimustes töötamisel said suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, tagades neile vka ajalikus ulatuses juhendamist ja abi.
Pikaajalise kaitse töö projektis osalejad
Eestis on nii pikaajalse kaitstud töö kui ka töötamise toetamise teenuse osutajaid, kes on loonud töökeskused, kus inimesed saavad teha võimetekohast tööd – tehakse näiteks allhanketöid (erinevad pakendamised, komplekteerimised, sildistamised jms), tellimustöid (käsitöö, õmbluse, puidutöö valdkond), omatoodangut (käsitöö, puidutöö, keraamika jms), puhastusteenindust ja köögi abitöid. Teenuseosutajad on leidnud inimestele sobivaid töid ka väljaspool töökeskuseid – puhastusteeninduse ja heakorratööd koostööpartnerite juures, abitööd metsas, aiandis jms.
Projekti tulevikust
Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel pikaajalise kaitstud töö teenuse katsetamine lõppeb 31. detsember 2023. Mõeldes tulevikule ning arvestades teenuse arendamisel planeeritud erihoolekandesüsteemi muutmisplaani ja 2022. aastal Sotsiaalministeeriumis koostatud sotsiaalhoolekandeseaduse väljatöötamiskavatsust, muudeti 2023. aastal pikaajalise kaitstud töö hanke kirjeldust ja tingimusi. Sotsiaalfondi rahastusel piloteerimise lõppemise ettevalmistamiseks täpsustatakse töötamise toetamise teenuse sisu ja kirjeldust ettevalmistatud sotsiaalhoolekandeseaduse muudatustega, et seni teenust saanud puuduva töövõimega psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed kvalifitseeruksid edaspidi töötamise toetamise teenusele.
Planeeritud muudatusega täpsustatakse ka teenuseosutaja kohustust valmistada inimene ette võimaluse korral iseseisvalt tööle asuma. See tähendab, et kui inimene soovib ja on võimeline iseseisvalt töötama, on töötamise toetamise teenuse eesmärk toetada ka iseseisvat töötamist. Kui aga inimene ei suuda või ei ole veel valmis iseseisvalt töötama, jätkub teenuse osutamine ning inimest toetatakse vastavalt tema vajadustele. Lisaks võib teenuseosutaja pakkuda tulevikus inimesele võimalust töötada kas töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal. Sõltuvalt töö tegemise kohast ja tööandjast sõlmitakse inimesega sobiv tööleping või võlaõiguslik leping, mis vastab töö mahtudele ja iseloomule.
27. oktoobril 2023 toimus infopäev pikaajalise kaitstud töö (PKT) katseprojekti lõppemise kohta. Materjalid ja kohtumisel tekkinud küsimuste vastused on leitavad Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.
Täna pikaajalise kaitstud töö teenust saavad inimesed, kes on õigustatud saama erihoolekande teenuseid, st et inimesel on psüühikahäire diagnoos, saavad esitada erihoolekandeteenuste saamiseks taotluse ning Sotsiaalkindlustusamet (SKA) hindab isiku abi- ja toetusvajadust, tehes otsuse inimese teenusele suunamise või suunamata jätmise kohta.
Edaspidi leiad abi:
-
Sotsiaalkindlustusametist
Töötamise toetamise teenusele saamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada erihoolekandeteenuse taotlus. Teenuse vajaduse hindamise käigus tuvastatakse muuhulgas töötamise toetamise teenuse sobivus inimesele ja vaba koha olemasolul suunatakse inimene teenusele. -
Töötukassast
Töötukassa tuvastab õigustatuse töötuskindlustushüvitisele ja aitab tutvuda tööturuteenustega, mis on olemas vähenenud töövõimega inimestele.
Viimati uuendatud 27.10.2023