Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Rehabilitatsiooniteenuste reform

Muudatusega soovib ministeerium tuua inimeste jaoks vajaliku toe lihtsamini kätte, tõsta pakutava toe kvaliteeti ning kaotada teenuste pakkumise dubleerimise.

Mida plaanitakse ette võtta?

Plaan on rehabilitatsiooniteenused viia üle uuele süsteemile, kus teenustele jõudmine oleks lihtsam ning teenuse korraldus läbipaistvam. Eesmärk on, et süsteem oleks abivajaja kesksem ning vastaks rohkem inimeste vajadustele. Lahendusena näeme, et rehabilitatsiooni ja tervishoiuteenuste vahel peaks tulevikus olema suurem seotus. See on oluline, kuna rehabilitatsiooniteenustele jõuavad inimesed, kellel on suuremad või väiksemad mured just oma tervisega. Lisaks on suurema seotuse tekitamine loogiline ka seetõttu, et juba praegu on tervishoiu kutsealadel rehabilitatsioonivaldkonnas suur osakaal.

Rehabilitatsioon peab olema inimesele kättesaadav õigeaegselt – et ta jõuaks näiteks tegevusterapeudi või füsioterapeudi teenusele siis, kui sellest kõige enam kasu on. Niisamuti on oluline, et ei tekiks katkestusi teenuste saamisel, mis füüsilise ja ka vaimse tervise muresid hiljem süvendada võiksid. Olemasoleva süsteemi parandamiseks ei piisa iluvigadega tegelemisest, mistõttu tuleb ette võtta suurem, sotsiaal- ja tervisevaldkonna ülene muutus.

Täpsemad muudatused on hetkel loomisjärgus

Detailsemad plaanid on hetkel alles väljatöötamisel. 2024. aasta lõpuks töötatakse välja täpsemad lahendused ning edasine tegevuskava süsteemi muutmiseks.

Praeguses etapis on kõige olulisem kõikide osapooltega ühine arutelu, et leida parimad lahendused inimeste jaoks. Kuni järgmise kahe aasta jooksul jätkub teenuseosutajate ja ka teenusesaajate tegevus tavapärasel viisil. Uuele süsteemile üleminek toimub etapiliselt nii, et keegi ei jääks kahe süsteemi vahele.

Kui kauaks tänane süsteem veel kestma jääb?

Esialgsete plaanide kohaselt veel kaheks aastaks. Küll aga tulebki sel aastal konkreetne tegevuskava paika panna, mis muuhulgas puudutab ka võimalike riskide ning muudatuste elluviimiseks vajalike detailsete eelduste kaardistamist ning täiendavat mõjude analüüsi. Näeme, et muudatusi tuleb ellu viia etapiviisiliselt ning esimesed muudatused võiksid rakenduda kõige varem 2026.a.

Rehabilitatsiooni teenused ei kao ära

Oluline on rõhutada, et rehabilitatsiooniteenus ei lõppe, vaid see korraldatakse ümber selliselt, et teenus oleks inimese jaoks lihtsamini kättesaadav ning inimese abistamine oleks terviklikum.

KKK

Praegune rehabilitatsiooniteenuste süsteem ei vasta piisavalt inimeste vajadustele ning dubleerib tervishoiu, töötukassa ja hariduse tugiteenuseid. Tervikliku ja vajalikus mahus abi saamiseks, mis lisaks ravile toetaks ka inimese heaolu ja toimetulekut, tuleb koputada erinevatele ustele, esitada erinevaid taotluseid, läbida mitmeid hindamisi ning kokkuvõttes kulutada palju aega ja energiat, et abi saada. See on aga inimese jaoks keeruline ja kogu selle teekonna mõttes ka aeglustav, kuigi kiire abi võib olla hädavajalik.

Plaan on rehabilitatsioonisüsteemi ümber kujundada selliselt, et rehabiliteerivate teenuste saamine oleks abivajajale loogilisem ja lihtsamini kättesaadav. Ümberkujundamisega muutub ka see, et erinevalt tänasest olukorrast, ei pea inimesel rehabiliteeriva teenuse saamiseks olema mitme teenuse vajadus.

2024. aasta lõpuks töötatakse välja detailsed lahendused ning edasine tegevuskava süsteemi muutmiseks.

Rehabilitatsiooniteenused ei kao, need korraldatakse ümber. Süsteemi ümber korraldamisel võib küll muutuda teenuste tähistus, rahastaja ja rahastamise tingimused, kuid teenused ei kao ning vajaminevat abi saab ka edaspidi. Plaan on, et uus süsteem oleks inimesekesksem ning ka väiksema halduskoormusega kõikidele osapooltele.

Täpsed rollid on veel täpsustamisel, kuid põhimõte, et inimese teenusvajaduse üle otsustab pädev meeskond, säilib ka tulevikulahenduses.

Tervisega seotud murede korral saab inimene alati perearstikeskuse poole pöörduda. Ka täna on perearstil võimalus suunata abivajaja rehabiliteeritavatele teenustele. Sõltuvalt sellest, milline on inimese terviseseisund, tuleb otsustada, kas abi saab osutada pereõde, perearst, vaimse tervise õde või suunab perearst inimese enda perearstikeskuses või mujal töötava spetsialisti (nt füsioterapeut, psühholoog jt) poole, kes siis saab täpsema hinnangu teenuse vajadusele ise anda. Ka tulevikus on teatud juhtudel vajalik kompleksteenuse osutamine – sellisel juhul võib olla vajalik teenusevajaduse hinnang anda mitme spetsialisti poolt.

Milline saab tulevikus olema Tervisekassa roll rehabilitatsiooniteenuse võimaldamisel, on läbirääkimiste küsimus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni vahenditest vähemalt osa viimine Tervisekassa juhtimise alla on üks võimalikest stsenaariumitest. 2024. aasta lõpuks töötatakse välja detailsed lahendused, sealhulgas ka need, mis rahastust puudutavad. Tulevikulahendus peab tagama inimesele vajalike teenuste kättesaadavuse ja teenustele pääsemise mõistliku aja jooksul.

Rehabilitatsiooniteenuste ümberkorraldamise väljatöötamiskavatsus (VTK) on väga tugevalt seotud tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse VTK-ga, mille eesmärk on samuti tervisega seotud teenuste osutamise inimsõbralikumaks muutmine. Seega moodustavad kahe VTK-s pakutud lahendused inimese jaoks terviku ja loovad võimaluse tulevikus paremini korraldatud abi saamiseks.

Mis puudutab tervisevaldkonna spetsialistide valmisolekut muudatustega toime tulla, siis on oluline arvestada, et juba praegu on arstide jt tervishoiuspetsialistide antaval infol väga suur roll rehabilitatsioonivajaduse hindamisel ja täpsete tegevusplaanide kujundamisel, lisaks on rehabilitatsioonivaldkonnas tervishoiu kutsealadel suur osakaal. Küll aga kuna täpsed plaanid ja detailid on alles väljatöötamisel, siis praeguses etapis on kõige olulisem oodata ära partnerite tagasiside ning leida ühiste arutelude käigus parimad lahendused abivajajate jaoks.

Rehabilitatsiooniteenuste osutamine korraldatakse uutel alustel, teenuste rahastamist on viimastel aastatel järjepidevalt suurendatud ja tõenäoliselt jätkub see trend ka tulevikus. Teenuste halduri muutumisel liiguvad teenused üle koos rahaga, seega on ka reformi järel tagatud teenustele kindel rahastus.

Osa teenuseid võib muutuda kättesaadavaks samadel alustel nagu on tervishoiuteenused täna. Lisaks on kavas lähtuvalt sihtrühmade vajadusest võtta kasutusele sekkumised ehk kompleksteenused. Täpsemad teenuste, sh komplekssekkumiste, arendamise vajadus selgub lähiaastatel.

Praeguse süsteemi ümberkorraldamisel on oluline, et ükski abivajaja ei satuks muudatuste tõttu hammasrataste vahele, mistõttu töötame välja abi saamise teekonnad erinevate sihtgruppide osas, kes praegu rehabilitatsiooniteenustele jõuavad. Üksi seda teha ei ole võimalik, mistõttu kaasame teekondade väljatöötamise juurde nii asjakohased asutused, organisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused. Lisaks oleme planeerinud Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel erinevaid tegevusi, mis aitaks muudatusi paremini ellu viia (uute sihtgrupispetsiifiliste sekkumiste väljatöötamine, spetsialistide koolitamine jne).

Esialgsete plaanide kohaselt mitte enne 2026. aastat.

Kõik rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvad teenuseosutajad saavad ka tulevikus teenuseid osutada, kui nende teenused vastavad seatud kvaliteedinõuetele.

Praegusel hetkel pole teenuseosutajatel tarvis oma tegevust mingilgi moel kohandada või muuta. Ettevõtete majandustegevust oluliselt mõjutavate õiguslike muudatuste tegemisel antakse ettevõtetele piisav aeg enda tegevus muutuvate nõuetega kooskõlla viia. Hoiame teenuseosutajaid arengutega kursis.

Ei pruugi, sest see sõltub sellest, millist kompetentsi on vaja ühe või teise toimetuleku piiranguga inimese abistamiseks. Kuna lisaks üksikteenustele (psühholoog, logopeed, füsioterapeut jne), arendame välja täiesti uued sekkumised/teenused, mis peaksid toetama kas väga spetsiifilise abivajadusega inimesi või komplekse abivajadusega inimesi, siis on praegu keeruline öelda, millised meeskonnad nende inimestega tegelema hakkavad.

Näiteks, kui me vaatame seda, mida vajab vaimse tervise muredega inimene või seljaaju kahjustusega inimene, siis me näeme, et kompetentsid nende inimeste abistamiseks on erinevad, mistõttu on ka nõuded meeskonnaliikmetele erinevad.

Praegu jätkub teenuseosutajate ja ka teenusesaajate tegevus tavapärasel viisil ja nimetatud osapooltel ei ole vaja midagi ette võtta. Rehabilitatsiooniteenuste ümberkorraldamine on praegu varajases faasis, kus alles töötatakse välja võimalikke lahendusi lahendamaks neid kitsaskohti, mis tänases süsteemis on. Küll aga on väga oodatud, et teenuseosutajad tutvuvad väljatöötamiskavatsusega ja annavad ka sellele tagasisidet. Teenuseosutajate hinnangud ja mõtted on väga olulised, et leida parimad lahendused, mida rehabilitatsiooniteenuste süsteem vajaks.

Inimesele tema abivajadusest lähtuvate rehabilitatsiooniteenuste osutamine ei lõppe, vaid need korraldatakse ümber selliselt, et teenus oleks inimese jaoks lihtsamini kättesaadav ning inimese abistamine oleks terviklikum. Muudatustega soovitakse suurendada ja lihtsustada ligipääsu teenustele. Erivajadustega inimestele rehabiliteerivate sekkumiste osutamine integreeritakse tervishoiuteenustega, pakkudes funktsioonide taastamisele ning säilitamisele suunatud teenuseid tervisevaldkonna teenustena.

Väljatöötamiskavatsus on avalik info ning sellega saab lähemalt tutvuda valitsuse eelnõude lehel.

Praeguste plaanide kohaselt esitatakse valitsusele tervishoiuteenuste rahastamise memorandum sellel poolaastal. Tervishoiuteenuste rahastamiseks lisaraha eraldamine on poliitiline otsus, edasiliikumise valikud on siin valitsuse otsustada. Ka tulevikus peavad vajaduspõhiselt olema teenused inimestele kättesaadavad.

Muudatuste üks eesmärk on tagada teenuste kättesaadavus võimalikult varakult, et inimese abivajadus ajaga ei kasvaks. Seega on võimalik ka ennetada nii spetsialistide tööaja kui ka raha kulu. Olemasolevate ressursside, sh spetsialistide tööaja täpsemini suunatud kasutamisega on võimalik tagada teenuste kättesaadavus vajaduspõhiselt.

Laste sotsiaal-, tervishoiu- ning haridusvaldkonna integreeritud toe ettepanekutega on eesmärk pakkuda välja lahendus, kuidas vältida dubleerivat spetsialistide tööd haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Sh ka teenuste osutamise dubleerimist kohaliku omavalitsuse tasandil.

Ka tulevikus peavad vajaduspõhiselt olema teenused inimestele kättesaadavad.

Viimati uuendatud 06.05.2024