Kadri Raid, sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht;
Alis Tammur, sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna nõunik
Demograafiline reaalsus Euroopas ja Eestis
Perekonna ja laste olulisust on raske üle hinnata ning seetõttu on põhjendatud, et sündimuse langus Eestis ja mujal Euroopas tekitab ka palju diskussiooni. Kui jälgida pikemaid demograafilisi trende, siis sealt nähtub, et Euroopa riigid on juba aastakümneid seisnud silmitsi sündimuse languse ja vananeva rahvastikuga. Seega pole tegemist vaid Eestit puudutava probleemiga.
Eesti puhul on oluline mõista, et kui väiksemad põlvkonnad jõuavad sünnitusikka, toob see kaasa ka sündide arvu vähenemise. 2022 rekordmadala sündide arvuni oleksime prognooside kohaselt jõudnud aastatel 2027-2030, kuna siis on sünnitusikka jõudnud naiste põlvkond arvuliselt kõige väiksem.
Järelikult püsib sündide arv madal veel päris palju aastaid. Tänase maailma tervisekriisid, kõrge inflatsioon ja sõda Euroopas on tekitanud ühiskonnas ärevust ja ebakindlust juurde, mis mõjutab sündimust lisaks. Sündide järsk langus 2022. aastal toimus korraga paljudes riikides ja seega saab konkreetselt selle tagant otsida põhjuseid sündmustes, mis mõjutas samuti paljusid riike sh Eestit.
Ajalugu näitab, et kriiside taandumisel tõuseb mõne aja pärast sündimus taas, kuid kui kaua langustrend püsib, ja kas madalpunkt on juba käes, on hetkel keeruline ennustada. Kuna lapse saamist ei saa väga pikalt edasi lükata, võib juhtuda, et positiivne muutus saabub varem. Seega ei ole meil ka tänaste teadmiste juures alust arvata, et olukord on pöördumatu.
Vanemahüvitis on oluline tugi, aga kas piisav?
Demograaf Mark Gortfelder [1] nimetas hiljutises artiklis vanemahüvitise süsteemi sündimusele kahjulikuks ja arvas, et sündimuse suurendamiseks oleks abi vanemahüvitise tõstmisest inflatsiooni kompenseerimiseks. Samas Eesti vanemahüvitise süsteem juba on üks maailma heldemaid [2] ning seda on viimasel viiel aastal järjepidevalt kaasajastatud ja lapsevanematele paindlikumaks kohandatud.
Riigi aastane kogukulu vanemahüvitisele oli 2022. aastal 330 miljonit eurot, mis on ligi 1% SKP-st. Kulud on aasta aastalt kasvanud, sest need käivad kaasas keskmise palga kasvuga, kuna vanemahüvitis arvutatakse rasedusele eelneva 12 kuu jooksul teenitud töise tulu pealt. Keskmine määratud jagatud vanemahüvitise suurus juuni kuus 2023. aastal oli 1691 eurot [3], mis oli samaväärne 2022. aasta teise kvartali palgaga (1667 eurot) ja 10% väiksem 2023. aasta teise kvartali keskmisest palgast (1873 eurot) [4].
Gortfelder väitis oma artiklis, et inflatsioon vähendab kolmandiku võrra vanemahüvitise reaalväärtust, kuid jätab arvestamata, et ka tööturul olles oleks palgakasv jäänud alla inflatsioonile. Kehtiv süsteem võimaldab vanemahüvitise saamise ajal ka hoolduskoormust jagada ja samal ajal töötada andes lapsevanematele paindlikumad võimalused toime tulla ka majanduslike muutustega. Viimaste andmete kohaselt töötas veerand vanemahüvitise saajatest.
Vanemahüvitise pluss on veel see, et seda makstakse ka juhul, kui lapsevanemal puudus töine sissetulek või oli väga väike ja neile, kes töötasid lühiajaliselt või osakoormusega. Selliseid vanemahüvitise saajaid on vähe. Andmed näitavad, et üldjuhul töötatakse enne vanemahüvitisele jäämist ning lapse saamise planeerimine tähendab ka võimalikult suure sissetuleku ajastamist – vaid kümnendik emadest ei ole üldse töötanud vanemahüvitise teenimise perioodil.
Inimese vaates ongi nii, et mõnele oleks võinud palgatõus anda töötades kõrgema sissetuleku, kuid võimalus pühenduda poolteist aastat oma väikelapse kasvatamisele on suur väärtus ja tugi, mida riik saab peredele pakkuda. Vanemahüvitise süsteem on kehtinud ligi 20 aastat ja ilmselt ei saa väita, et tänase sündimuse madalseisu lahendaks süsteemis veelgi heldem toetamine. Varem on kiire palgakasvu tingimustes sündide arv hoopis kasvanud (2007-2008). Alati ei päde see, et paneme süsteemi paremaks toimimiseks raha juurde vaid vaja on ka teisi toetavaid meetmeid, sest pered vajavad tuge ka laste kasvada.
Kindlasti on asjakohane aeg ajalt süsteemi terviklik ülevaatamine. Sotsiaalministeeriumis on töös käesoleval ja järgmisel aastal peretoetuste ja vanemahüvitise põhjalik analüüs, kaasatud on ka teadlased ja huviorganisatsioonide esindajad. Viimane selline terviklik analüüs ilmus 2015. aastal [5] ja on vajalik tehtud muudatuste mõjusid taas hinnata ja anda tulevikusoovitusi peresid toetavate meetmete arendamiseks.
Pere planeerimine ei vaja sundi
Sündimust toetav perepoliitika nõuab mitmekülgseid lahendusi. Seda näitavad teiste riikide kogemused ja teaduslikud uuringud. Mitmekülgse lähenemise vajalikkust rõhutab ka rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit [6], tuues esile tugeva sotsiaalse võrgustiku ja teenuste olemasolu olulisuse. Seadusloome ja teenused, mis aitavad tasakaalustada töö- ja pereelu ning loovad soodsa keskkonna laste kasvamiseks, on samavõrd vajalikud kui rahaline tugi.
Oluline on mõista, et pereplaneerimine on isiklik otsus ning riik saab peresid siin vaid toetada. Heidutavalt nii tulevastele kui tänastele peredele mõjuvad ootamatud või põhjendamatud muudatused riigi toetussüsteemides. Perepoliitikas on seega oluline hoida tasakaalu ja stabiilsust, samal ajal kohanedes oludega ja otsides tulevikku suunatud lahendusi, mitte nooremaid põlvkondi äärmuslike seisukohtadega survestades ja süüdistades. See võib hoopiski noori peletada laste saamisele mõtlemast. Pereplaneerimise toetamisel on olulised lastehoiu, (huvi)hariduse kui ka probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks vajalike teenuste kättesaadavus ja taskukohasus. Tähtis on tegelda töö ja pereelu ühildamiseks vajaliku seadusloomega, et toetada vanemlust ja suuremat isade kaasatust pereelus. Väljakutsed, mille madala sündimus on loonud, nõuavad ületamiseks teadlikkust ja pikaajalist vaadet.
Allikad:
1. Oodata on uut rekordit – lapsi sünnib veel vähem kui mullu
2. Are the world's richest countries family friendly?: Policy in the OECD and EU (unicef-irc.org)
3. Sotsiaalkindlustusamet.
4. Statistikaamet
5. Sotsiaalministeerium, 2015. Peretoetuste ja teenuste roheline raamat.
6. Ene-Margit Tiit. Kas on veel rohtu, mis avitaks? Miks sünnib Eestis vähe lapsi?
Viimati uuendatud 15.09.2023