Kemikaaliohutus on horisontaalne teema, millega puutub kokku nii avalik sektor, erasektor kui ka iga inimene oma tavalises päevas. Seega on väga oluline, et kemikaale kasutatakse nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju kasutaja tervisele, keskkonnale ja varale oleks välistatud või minimaalne. Oma olemuslikelt omadustelt ohtliku kemikaali kasutamist võib lugeda ohutuks, kui tõestatakse ja tagatakse, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski. See saavutatakse kui kemikaali kasutatakse ettenähtud viisil ja eesmärgil ning vajadusel rakendatakse asjakohaseid riskivähendamise meetmeid, mille tulemusena väheneb kokkupuude inimese või keskkonnaga. Samas on vajalik seda teha tasakaalustatult, et säiliks majandustegevuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.
Euroopa Liidu kemikaalipoliitika kohaselt tuleb tagada kõrgetasemelise tervise ja keskkonna kaitse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele (Amsterdami leping), võttes aluseks ettevaatusprintsiibi. Kemikaalide valdkond on üks nendest valdkondadest, mis on suhteliselt üksikasjalikult reguleeritud EL tasemel, seepärast lähtume oma tegevuses EL kemikaalipoliitikast, arvestades Eesti iseärasusi.
Kemikaalidest põhjustatud riski tervisele ja keskkonnale määravad:
kemikaali olemuslikud omadused (oht);
kokkupuude (annus, kestvus, sagedus, viis).
Kemikaalid mõjutavad inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul:
vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga;
kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda – õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi.
Eesti kemikaalipoliitikat reguleerivad
REACH-määrus: (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH-määruse kohaselt tuleb välja selgitada toodetavate ja turustatavate kemikaalide omadused ja kemikaalid registreerida. EL-s kehtib "pole andmeid, pole turgu" (no data, no market) printsiip. EL-i turule keelatakse ainete viimine, mille kohta registreerimistoimikut pole esitatud. Loe lähemalt Terviseameti veebilehel.
CLP-määrus:(EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. CLP-määruse kohaselt peavad kemikaalid olema tulenevalt nende olemuslikest omadustest klassifitseeritud ja märgistatud, et kasutajal oleksid juhised toote kasutamisega seotud riskide minimiseerimiseks. Loe lähemalt Terviseameti veebilehel.
EL otsekohalduvate õigusaktidega katmata valdkonnas reguleeritakse kemikaalide käitlemist kemikaaliseadusega
Kemikaaliohutusega seotud asutused
Sotsiaalministeerium: kemikaaliohutuse valdkonda koordineeriv ministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: suurõnnetuse ohuga ettevõtted, transport, keemiatööstuse jätkusuutlik majandusareng, töökeskkonna ohutus
Kliimaministeerium: kemikaalid keskkonnas, jäätmed ja keskkonnakaitse
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: taimekaitsevahendid, toiduga kokkupuutuvad materjalid, kohaliku omavalitsuse tegevus
Siseministeerium: kodanikukaitse
Haridus- ja Teadusministeerium: kemikaaliohutuse integreerimine õppekavadesse
Biotsiidid aitavad tõrjuda kahjulikke organisme, mis on kahjulikud inimeste ja loomade tervisele ning kahjustavad erinevaid materjale. Biotsiidide valdkond on lai ning siia hulka kuuluvad väga erinevad tooted nagu näiteks desinfitseerimisvahendid, ehitusmaterjalide ja puidu konservandid kui ka kahjuritõrjevahendid nagu säästetõrjevahend või rotimürk.
Samas võivad biotsiidid aga oma ohtlike omaduste ja nendega seotud kasutusviiside tõttu ohustada inimesi, loomi ja keskkonda.
Euroopa Liidus on välja töötatud ühtsed nõuded biotsiididele, nende kasutamisele ja kättesaadavaks tegemisele, mille eesmärk on tagada biotsiidide kasutamisel inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse. Biotsiide tohib turul kättesaadavaks teha kui tal on vastav luba või registreerimistunnistus, mida saab kontrollida Terviseameti kodulehelt.
Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist ning lisaks sellele õigusaktile kehtib Eestis biotsiidiseadus, millega on eelkõige täpsustatud biotsiidide kasutamist (kahjuritõrjet) ja kättesaadavaks tegemist Eestis.
Biotsiidide kättesaadavaks tegemise kohta leiab lisainfot Terviseameti kodulehelt. Terviseameti poole saab pöörduda ka küsimustega, mis puudutavad biotsiidide koostist, nende kättesaadavaks tegemise tingimusi ning tootjate, importijate ja levitajate kohustusi jms.
Detergent tähendab mistahes ainet või valmistist, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid aineid. Detergendid võivad olla mistahes kujul (vedel, pulber, pasta, kang, plaat, valatud tükk, kujund jne) ning turustatud kasutamiseks või kasutuses majapidamises, asutustes või tööstuslikel eesmärkidel.
Muud detergentidena käsitatavad tooted on:
abipesemisvahend, mis on ette nähtud rõivaste, voodipesu jms leotamiseks (eelpesuks), loputamiseks või pleegitamiseks,
pesupehmendaja, mis on ette nähtud kanga pehmendamiseks pesemisega kaasnevates täiendavates protsessides,
puhastusvahend, mis on ette nähtud kõigi kodumajapidamises kasutatavate universaalsete puhastusvahendite jaoks ja/või muuks pindade puhastamiseks (näiteks materjalid, tooted, masinad, mehhaanilised seadmed, transpordivahendid ja nendega seotud varustus; instrumendid, aparaadid jms),
muud puhastus- ja pesemisvahendid, mis on ette nähtud mistahes muudeks pesemis- ja puhastusprotsessideks.
Turule lastavatele detergentidele ja nende käitlemisele kohaldatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta.
Kosmeetikatoode on aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks.
Kosmeetikatoode peab tavalistes või mõistlikult ettenähtavates kasutustingimustes olema inimese tervisele ohutu. Kõik turul olevad kosmeetikatooted peavad vastama kehtestatud nõuetele.
Kosmeetikatoodete osas on Eestis pädevaks asutuseks Terviseamet. Küsimustega, mis puudutavad kosmeetikatoodete koostist, kättesaadavaks tegemise tingimusi, tootjate, importijate ja levitajate kohustusi jms, palume pöörduda Terviseameti kemikaaliohutuse osakonna spetsialistide poole.
Kosmeetikatoodete valdkonda Euroopa Ühenduses reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1223/2009/EÜ kosmeetikatoodete kohta, Komisjoni määrus nr 655/2013/EL, millega kehtestatakse ühtsed nõuded kosmeetikatoodete kohta esitatavate väidete põhjendamiseks, ja Eestis rahvatervishoiu seadus.
Ohtlike kemikaalide eksport ja import
Teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks on vajalik nii selle riigi kuhu imporditakse kui ka selle riigi, kust eksporditakse nõusoleku saamine. See tuleneb Rotterdami konventsioonist ning on reguleeritud PIC määrusega.
Konventsiooni eesmärgiks on edendada jagatud vastutust ning soodustada poolte koostööd ohtlike kemikaalide rahvusvahelises kaubanduses, et kaitsta inimese tervist ning keskkonda teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate kemikaalide ja pestitsiidide kahjuliku mõju eest ja aidata kaasa selliste kemikaalide keskkonnaohutule kasutamisele. PIC-määruse kohaselt on pädevaks asutuseks Eestis Terviseamet.
Hea laboritava
Hea laboritava (GLP- Good Laboratory Practice) on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist.
GLP-d rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, biotsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada GLP-d järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine.
Hea laboritava nõudeid reguleerib Eestis kemikaaliseadus ja selle alusel vastu võetud rakendusaktid. Uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise asutus on Terviseamet.
Heast laboritavast Euroopa Komisjoni veebilehel (ENG)
Heast laboritavast OECD veebilehel (ENG)
Kemikaalide riskihindamise partnerlus (PARC)
Euroopa Horisondi teaduspartnerluse kemikaalide riskihindamise projekt (PARC, Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals) kestab seitse aastat (1.05.2022–30.04.2029) ning projekti eesmärkideks on:
hinnata elanikkonna kokkupuute ulatust kasutatud ja praegu kasutatavate kemikaalidega (näiteks läbi inim-biomonitooringu uuringute);
hinnata keemiliste segude ja uute kasutusse võetavate kemikaalide ohutust läbi järgmise põlvkonna (näiteks masinõpe ja tehisintellekt) riskihindamise meetodite. Sellised uued meetodid võimaldavad vähendada loomkatseid ja optimeerida laboriprotsesse, kus tehakse vaid hädavajalikud katsed ning aidata seeläbi kiirendada riskihindamise protsessi, vähendada heitmeid ja üldist ressursikasutust;
anda teaduspõhine sisend poliitikakujundajatele edasiste otsuste tegemiseks seoses Euroopa kestlikkust toetava kemikaalistrateegia ja Euroopa rohelise kokkulepe rakendamisega.
Projekti koordineerib Prantsusmaa toidu-, keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse amet ANSES (Agency for Food, Environmental and Occupational Health & Safety), projekti juhtasutus Eestis on Terviseamet ja juhtministeerium on Sotsiaalministeerium. Terviseamet korraldab samuti PARC riikliku võrgustiku (National Hub) tööd, mille liikmeteks on Eesti riigiasutuste, tööstuse ja ülikoolide esindajad. PARC riikliku võrgustiku eesmärgiks on kemikaalide riskihindamise koolituste korraldamine, uute spetsialistide järelkasvu toetamine, PARC küsitluste jms. info levitamine. PARC riikliku võrgustikuga liitumiseks palume kontakteeruda Terviseametiga.
PARC koosneb üheksast tööpaketist (WP), mille töös osalevad Eestist:
Terviseamet – partnerluse juhtimine ja koordineerimine (WP 1), tõenduspõhine poliitikakujundamine (WP 2) ning partnerluse sünergia, koostöö ja teadlikkus (WP 3);
Sotsiaalministeerium – partnerluse juhtimine ja koordineerimine (WP 1) ning tõenduspõhine poliitikakujundamine (WP 2);
Tartu Ülikool – partnerluse juhtimine ja koordineerimine (WP 1), seire ja mõju - inim biomonitooring (WP 4), uuenduslikud riskihindamise meetodid (WP 6) ning ohu hindamine (WP 5, alates 2026. aastast).
Viimati uuendatud 14.10.2026
