Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Riik hüvitab hambaravi senisest suuremas mahus

12.10.2023 | 12:39

Valitsus otsustas tõsta täiskasvanute hambaravihüvitist 40 eurolt 60 eurole ning hambaravihüvitist toimetulekutoetuse saajatele, töötutele ja eakatele 85 eurolt 105 eurole.
    • Jaga

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul mõjutab suutervis väga vahetult inimeste füüsilist ja vaimset tervist, aga ka tööturuvõimalusi. „Seetõttu muudame hambaravi kättesaadavamaks ning tõstame täiskasvanute hambaravihüvitist. Ühtlasi lubame hambaravihüvitist edaspidi kasutada proteesihüvitise lisana,“ lausus Sikkut.

Praegu saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed hambaravihüvitist kuni 40 eurot aastast ning inimene peab ise tasuma vähemalt 50% arvest. Muudatusega tõuseb hüvitis 40 eurolt 60 eurole alates 1. jaanuarist 2024.

Ühtlasi tõuseb hambaravihüvitis haavatavamatele inimestele ehk rasedatele, alla aastase lapse emadele, vanaduspensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele, registreeritud töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele. Praegu saavad nad hambaravihüvitist 85 eurot aastas, sealjuures väiksema omaosalusega, tasudes arvest 15%. Muudatusega tõuseb eeltoodud inimestele 1. jaanuarist 2024 hambaravihüvitis 105 eurole aastas.

Sikkuti sõnul on koos üldise hinnatõusuga vajalik hüvitise tõus, et inimesed saaksid jätkuvalt lubada endale hambaravi. „Hambaarstile tuleks pöörduda ka kontrolliks, mitte ainult viimases hädas, mis on tihtipeale inimese jaoks kallim,“ selgitas Sikkut.

2017 aastast tekkis täiskasvanutel võimalus kasutada hambaravihüvitist summas 40 eurot. Tervisekassa uuringust selgus, et võrreldes 2018. aastaga suurenes hambaarsti külastanud täiskasvanute hulk kolme aastaga 40%-lt 60%-ni. Samas vajaks enda hinnangul hambaravi 70% täiskasvanutest. Ravile minekust hoidumise põhjusena tuuakse välja ka rahapuuduse. Inimene pöördub vastuvõtule üldjuhul ainult konkreetse põhjuse ja kaebusega, mitte selleks, et kontrollida suutervist ja ennetada suutervise halvenemist.

„Vajame inimeste endi tervise huvides suutervise muutust. Kehv, vilets, kohutav – need on sageli kasutatavad sõnad, kui räägitakse Eesti inimeste suutervisest. Seda näevad hambaarstid iga päev, sellise pildi annavad küsitlusuuringud ning see mõjutab rahakasutust ka väljaspool tervishoidu. Näiteks töötukassa rahastab tööturuvõimaluste parandamiseks inimeste hambaravi,“ ütles Sikkut.

Lisaks otsustas valitsus võimaldada alates 2025. aastast proteese vajavatele eakatele ja vähenenud töövõimega inimestele proteeside ostuks lisaks proteesihüvitisele ka kolme aasta hambaravihüvitist. Aastas kasutab proteesihüvitist umbes 37 000 inimest. Näiteks totaalproteeside korral võib inimesel hambaravi vajadus puududa ja sellisel juhul saab ta kolme aasta peale kasutada 260 eurole lisaks 315 eurot proteesimistöödeks (kokku 575 eurot), mis hambaravi hindade juures katab ära ligi poole uute totaalproteeside maksumusest.

Muudatuste elluviimiseks kulub Tervisekassal lisaraha kokku 14,4 miljonit eurot, millest võidab ligi 425 000 inimest aastas.