Terviseminister Riina Sikkuti esimesel kohtumisel sotsiaalministeeriumi terviseala nõustava teadusnõukojaga keskenduti Maailma Terviseorganisatsiooni WHO pandeemia lõppenuks kuulutamise dokumendi sisupunktidesse.
Teadusnõukoja juht Toivo Maimets selgitas, et ehkki 5. maist 2023 pole COVID-19 enam rahvusvaheliselt murettekitav rahvatervishoiu eriolukord (kõnekeeles: pandeemia), andis WHO peadirektor oma avalduses maailma riikide tervishoiujuhtidele kodutööd. „Järgmised üleilmsed haiguspuhangud ei jää tulemata. Ainuüksi sel sajandil on olnud mitmeid koroonaviiruste puhanguid: SARS-CoV (Severe Acute Respiratory Syndrome 2002), MERS-CoV (Middle East Respiratory Syndrome 2012), SADS-CoV (Swine Acute Diarrheal Syndrome 2016 ja 2019) ning nüüd siis, alates 2019. aastast, SARS-CoV-2. Et vältida paanikale järgnevat tegevusetusse langemist, peavad kõik riigid meenutama oma nõrkusi, mis pandeemia ajal ilmnesid ja arendama oma tugevusi,“ selgitas prof Maimets WHO avalduse vaadet.
Igal riigil on omad eripärad, Eesti kontekstis on olulisemad järgmised suunad:
- koostada COVID-19 kriisi õppetunde arvestades tulevasteks pandeemiateks valimisoleku kava
- jätkata COVID-19 vaktsineerimissoovitustega kõige haavatavamatele riskirühmadele
- panustada nakkushaiguste seiresse ja andmekogumisse ning -vahetusse
- arendada riskikommunikatsiooni oskusi ja olla valmis tegelema libainfoga
- jätkata teadusuuringutega
Terviseminister Riina Sikkut nõustus, et pandeemiateks valmisoleku kava jaoks on aeg küps: pandeemia on veel värskelt meeles, järgmised tervisekriisid ei jää tulemata ja kriisidega toimetuleku parandamine on riigi üheks prioriteediks. Eriti toonitas minister Sikkut kõigi haldusalade koostöö ning õigusruumi korrastamise vajalikkust: „Praegu on kokkulepped lihtsamini tehtavad ja asju rahulikult läbi kaaludes on järgmises pandeemias ühiskonna usaldus ja turvatunne suuremad.“
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp oli optimistlik, et viimaste aastate kogemuste ja koostöö pinnalt on just praegu hea aeg tulevikustsenaariumite teadmistepõhiseks koostamiseks ja valmisolekuks vajalike võimekuste sõnastamiseks. „Teadusnõukoja suur väärtus on neutraalsus ning pandeemia vältel kujunenud sõbralik koostööõhkkond võimaldab meil kõik osapooled laua ümber tuua ning tegevused kokku leppida,“ kommenteeris dr Alasepp ning lisas, et piiriülestele ohtudele kiireks reageerimiseks on hädavajalik osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.
Esialgsete plaanide kohaselt valmib pandeemiaks valmisolekukava käesoleva aasta lõpuks.
Sotsiaalministeeriumit nõustava Teadusnõukoja juhiks on Tartu Ülikooli rakubioloog prof Toivo Maimets. Nõukoja liikmeteks Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia prof dr Jaanus Harro, kommunikatsiooni ja sotsioloogia prof Triin Vihalemm, peremeditsiini prof dr Ruth Kalda, immunoloogia prof Pärt Peterson, viroloogia kaasprofessor Margus Varjak ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst-infektsioonitalituse juht dr Mait Altmets. Nõukojal on õigus kaasata oma töösse eksperte ja huvigruppide esindajaid ning moodustada töörühmi mõne konkreetse küsimuse lahendamiseks.