Vanemahüvitis

Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kui vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist puhkusel olevale vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab.

Jagatav vanemahüvitis pakub peredele rohkem paindlikkust – nimelt saab nüüd alates lapse 31. elupäevast kasutada jagatava vanemahüvitise õigust ka isa. Seni algas õigus siis, kui laps sai 71 päeva vanuseks. Muudatus on oluline, sest nii saab ka isa juba varem puhkust kasutada ja lapse kasvatamisest enam osa võtta.

Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa. Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kuust.

Kui seni oli vanemahüvitise arvestus kuupõhine, st igal kuul maksti hüvitist täpselt samas summas, siis alates 1. aprillist makstakse vanemahüvitist päevamäära järgi. Hüvitise saaja jaoks tähendab muudatus seda, et erinevates kuudes vanemahüvitise summa mõnevõrra erineb, sõltuvalt päevade arvust kuus.

Loe täpsemalt: Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt

Viimati uuendatud 15.06.2022