<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

2025. aasta riigieelarve ja uus riigieelarve strateegia sotsiaalministeeriumi valdkondades

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. a eelarve kulud kokku on ligi 7,5 miljardit eurot ehk 41% riigieelarve kogumahust. Eelarvest ligi kaks kolmandikku jõuab Eesti inimesteni pensionide ning erinevate toetuste ja hüvitiste näol, ning umbes kolmandik läheb tervishoiuga seotud kuludeks.

Näiteks, lastega perede toetamiseks on 2025. aastal riigieelarves peretoetustele ette nähtud 423,9 miljonit, vanemahüvitistele 364 miljonit eurot, lastevanemate pensioni ja ravikindlustuskaitse tagamiseks 99,8 miljonit ja elatisabile 12,8 miljonit eurot.   

Seoses riigieelarve keerulise olukorraga vaatasime üle 125 erinevat teenust ja otsisime dubleerivaid tegevusi ning kokkuhoiukohti, mille kaotamise mõjud ei avaldaks inimeste eludele liialt suurt mõju. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused vähendavad ümberkorralduste tulemusena tegevuskulusid, teenuseid ja toetusi 2025. aastal kokku ligi 6 miljonit eurot. 

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta kokkuhoid tervikuna on 28,3 miljonit eurot ja järgneval kolmel aastal 52,1 (2026.a), 65,9 (2027.a) ja 73 miljonit (2028.a) eurot aastas. Aastatel 2025-2028  kärbib sotsiaalministeeriumi haldusala kokku 219 miljonit eurot. 

Ametkonna vähendamine mõjutab ka inimestele pakutavaid teenuseid. Mõnes kohas on mõju kaudsem, sest kokkuhoid tuleb arendustegevuste arvelt – teenuste osutamine jätkub, kuid mitmed planeeritud arendused jäävad ootele. Kus võimalik, oleme püüdnud leida alternatiive.  See on eelarve puudujäägi tingimustes ainumõeldav samm.  

Olulised muudatused sotsiaalvaldkonnas

Üksi elava pensionäri toetuse sihtrühm muutub 

2025. aastast ei maksa riik üksi elava pensionäri toetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele, sest hooldereformi tulemusel vähenes inimeste omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel ja 200-eurone aastas korra makstav sotsiaaltoetus ei ole enam eesmärgipärane. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ja aitab riigil tuleval aastal vähendada kulusid 1,34 miljoni euro võrra.

Üksi elava pensionäri toetust maksab riik vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jäi alla pensionäritoetuse maksmise määra (2024. aastal 853 eurot). Erand kehtis seni ööpäevaringset hooldusteenust saavale vanaduspensioniealisele inimestele, kelle puhul ei kontrollitud üksi elamist, vaid pensionäritoetust maksti, kui tema vanaduspensioni suurus oli alla pensionäritoetuse maksmise määra. 

Loe lisa pressiteatest.

Üle 3-aastase lapsega koduse vanema ravikindlustus muutub 

2026. aastast lõpetab riik ravikindlustusmaksu maksmise üle 3-aastaste lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. 

Muudatus mõjutab 1051 inimest peredes, kellel on võimalik sõlmida vabatahtlik ravikindlustusleping, pöörduda töötukassasse või asuda tööle. Tööturul osalemine tagab vanematele edaspidi lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Prognoositav positiivne mõju riigieelarvele on 2026. aastal 1,23 miljonit eurot.

NB! Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kuni 8-aastast last kasvatavaid lasterikaste perede vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine lõpetatakse  kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.

Uus vanemahüvitise ülempiir 

1. jaanuarist 2026 hakkab kehtima madalam vanemahüvitise lagi, et sotsiaalkulud ei kasvaks riigile üle jõu käivaks. Vanemahüvitise ajal töötamise eest edaspidi hüvitist ei vähendata.

Paindliku ema- ja isapuhkuse võimaldamine ning vanemahüvitise maksmine lapse sünni järel on üks parimaid tugesid, mida riik saab vanematele pakkuda töö- ja pereelu ühildamiseks. Seepärast püüdsime riigi rahalisi võimalusi arvestades leida võimaluse, et kõigile alla 3-aastast last kasvatavatele vanematele säiliks ka edaspidi võimalus kuni 605 päeva ulatuses saada riigilt vanemahüvitist.   

Maksimaalne vanemahüvitis, sh ema vanemahüvitis on 2026. aastast piiratud üle-eelmise kalendriaasta kahekordse keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tuluga ja puudutab umbes 12% vanemahüvitise saajatest.  

Kiiresti kasvanud palkade tulemusel on vanemahüvitise ülempiir 2024. aastal 4733,53 eurot kuus. Keskmine välja makstud vanemahüvitis on samas 1584,6 eurot. Uus vanemahüvitise ülempiir on 2024.a kevadiste prognooside järgi umbes 3670 eurot. Milline täpselt hakkab ülempiir olema 2026. aastal, selgub 2025. aasta mais. 

Muudatus puudutab neid, kes teenivad kõrgemat töötasu ja kellel sünnib laps alates 01.01.2026. Need lapsevanemad, kes juba saavad vanemahüvitist või kellel sünnib laps 2025. aastal hakkavad vanemahüvitist saama praegu kehtiva korra järgi ning saavad seda selliselt edasi kuni vanemahüvitise perioodi lõpuni. 

Positiivse küljena saab välja tuua, et alates 2026. aastast antakse vanemapuhkusel viibijatele edaspidi võimalus teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta. Näeme, et aktiivsena püsimise soov on lapsevanemate seas kõrge ka vanemapuhkusel olles.   

10 aasta jooksul toimunud palgakasvuga on vanemahüvitiste eelarve kasvanud 165 miljonilt 394 miljoni euroni. Riigil aitab vanemahüvitise ülempiiri vähendamine hoida 2026. aastal kokku ligi 13, 2027. aastal 22 ja 2028. aastal 27 miljonit eurot.  

2025. aastast on sotsiaalkindlustusameti menetlustähtajad pikemad – esita taotlused aegsasti

Riigieelarve kokkuhoiukohtadega seoses pikenevad sotsiaalkindlustusameti erinevate menetluste maksimaalsed tähtajad. Kärbete tõttu tuleb vähendada ametnike arvu, kuid töö kvaliteedis ja korrektsuses järeleandmisi teha ei saa.  

Millised on uued tähtajad? 

  • puude raskusastme tuvastamise maksimaalne tähtaeg pikeneb 15 päevalt 30 tööpäevani 
  • pensionide ja perehüvitiste taotluste menetlemise tähtajad pikenevad samuti 30 tööpäevani   
  • pensionide ja sotsiaaltoetuste väljamaksmine toimub iga kuu 5. kuupäevale järgneva kahe tööpäeva jooksul.  

Tegemist on maksimaalsete tähtaegadega ja enamasti toimub menetlus kiiremini. Soovitame taotlused esitada siiski aegsasti, et vältida katkestusi vajaliku abi saamisel.  

Igas kuus taotleb pensioni ligi 1000 ja perehüvitisi 6000 inimest, puude raskusastet hindab aastas ca 57 000 inimest. Selleks, et tulla toime personalikärbetega ja säilitada kõrge töö kvaliteet, on menetlusaegade pikendamine vajalik. 

Lastega seotud teenused sotsiaalkindlustusametis

  • Perelepituse puhul teeb sotsiaalkindlustusamet eelarve vähenemisest tulenevalt ümberkorraldusi arendustegevustes ja teavitustöös, kuid teenuse pakkumine lapsevanematele jätkub.  

Senisega võrreldes võivad tekkida pikemad järjekorrad, kuid riik pöörab jätkuvalt tähelepanu sellele, et teenus oleks kvaliteetne ja lapsevanemad oleksid lapse elukorraldust puudutavates küsimustes toetatud.   

  • Asendushoolduse pakkujatele tugiteenuste mahu vähenemine 

Koolituste ja tugiteenuste pakkumine kasuperedele jätkub. 2024. aasta I poolaasta on näidanud, et olulist hooldus- ja eestkosteperede arvu suurenemist ei ole toimunud, mis tähendab, et tugiteenuste mahtu on võimalik vähendada selliselt, et see ei too kaasa olulist negatiivset mõju.  

  • Alates 1.01.2025 lõpetab Sotsiaalkindlustusamet lastekaitsetöötajatele töönõustamise pakkumise. Kuigi töönõustamine on lastekaitsetöötajale oluline, ei ole selle keskne korraldamine riigi poolt ennast õigustanud.  

Sotsiaalministeerium panustab lähiaastail välisvahendite toel laiemalt praeguse lastekaitsekorralduse parandamisele, sh keskendudes ka lastekaitsetöötajate väljaõppe kaasajastamisele ja KOVide toetamisele, et neis endis arendada välja terviklikum töötaja toetamise süsteem.   

Kuigi mitmes kohalikus omavalitsuses panustatakse juba praegu töötajate tööalasesse toetamisse, võib eeldada siiski negatiivset mõju lastekaitsetöötajatele, sest praegu on terve hulk kohalikke omavalitsusi, kes ise oma töötajaid ei toeta ning võib eeldada, et toetamise süsteemne ülesehitamine võib võtta aega. 

Olulised muutused tervisevaldkonnas

Tervisekassa reservide kasutamine

Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks võtame 2025. aastal kasutusele Tervisekassa reservid üle 160 miljoni euro ulatuses. 

Rahandusministeeriumi suveprognoosis vähenes sotsiaalmaksu laekumine 2025. aasta jaoks ning Tervisekassa oodatav eelarve puudujääk suurenes 210 miljonile eurole. Vaatamata tervishoiusüsteemi tõhustamisest ja omaosaluskoormuse ümberjaotamisest saadavale mõjule, ei ole Tervisekassa eelarve tulud piisavad tervishoiuteenuste praeguse kättesaadavuse taseme hoidmiseks – tulud ei kata kulusid. Seepärast otsustas valitsus, et Tervisekassa saab järgmisel aastal kasutada üle 160 miljoni euro oma kogutud reserve.

Tervisekassa on planeerinud järgneva nelja aasta jooksul kokku hoida ligi 90 miljonit eurot, sellest järgmisel aastal u 21 miljonit eurot. Samal ajal jaotatakse ümber inimeste omaosaluskoormus, et nihutada see kõrgema omaosalusega teenustelt madalamatele ja haavatavatelt rühmadelt jõukamatele. Tervishoiusüsteemi tõhustamise ja tasude ümber jagamise kaudu hoitakse kokku ja suunatakse ravi jaoks ca 42 miljonit eurot.

Kõrgemad retsepti- visiidi- ja voodipäevatasud 

Kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumise jätkamiseks tõusevad 2025. aastast retsepti-, visiidi- ja voodipäevatasudmis on suures osas püsinud muutumatuna üle 10 aasta.  

1. jaanuarist 2025.a 2,5 eurolt 3,5 eurole tõusvatel retseptitasudel on positiivne mõju tervishoiu eelarvele umbes 10 miljonit eurot aastas.

Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot. See tähendab, et omaosaluskoormuse muudatustel lähtume ühtlasi ka OECD soovitustest, et tõhustame ja samas kaitseme haavatavamas olukorras inimesi.  

Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.

Kõrgematel eriarstiabi visiidi- ja voodipäevatasudel on positiivne mõju tervishoiu eelarvele kokku 7,8 miljoni euro ulatuses.

Õendusabis omaosalus väheneb

1. jaanuarist väheneb kolmandiku võrra statsionaarse õendusabi omaosalus, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, kellest enamik on pensioniealised. 

Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – 36-päevase ravi eest peab inimene täna maksma oma taskust 804 eurot. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks üle 260 euro. Mõju Tervisekassa eelarvele on u 3,4 miljonit eurot aastas.

Haigus- ja hooldushüvitistele hakkab kehtima ülempiir 

2026. aastast hakkab Tervisekassa makstavatele haigus- ja hooldushüvitistele kehtima ülempiir – üle-eelmise kalendriaasta kahekordne keskmine sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Selleks, et mitte vähendada hüvitisi kõigi inimeste jaoks, on valitsus otsustanud seada ülempiiri, mis puudutab umbes 10% palgasaajatest. Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas ca 4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga palgakasvu mõjul suurenenud 92 miljoni võrra. Tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ülempiir ei kohaldu. Tööandjatel võimaldatakse sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe.

Haiglates luuakse traumavarud 

Tervishoiu vältimatu abi toimepidevuse tagamiseks ja tuginedes Ukraina õppetundidele investeerib riik 24 miljonit eurot traumavaru loomiseks haiglates üle Eesti. See võimaldab suurendada tervishoiusüsteemi valmisolekut tulla toime suurte kriisidega, kui haiglasse saabub tavapärasest oluliselt rohkem traumapatsiente.  

Uute rahastuste vähendamine 

2024. aastal tervishoiusüsteemi lisandunud rahastus harvikravimite soetamiseks jääb algselt planeeritud viie miljoni asemel nelja miljoni euro tasemele aastas. Miljonilist kokkuhoidu leevendab asjaolu, et tänavu 1. juulist rahastab Tervisekassa uut tsüstilise fibroosi ravimit, mis oli üks neist harvikravimitest, mida toetuse kaudu oli kavas toetada. 

2025. aastal suunab riik vaimse tervise teenuste pakkumiseks KOVidele üle 1,5 miljoni euro ning taotlusvoorude asemel hakkab rahastamine toimuma läbi KOVide toetusfondi. Toetusfondi minevat summat on varasemaga võrreldes vähendatud 10% – samas suurusjärgus jätsid omavalitsused varasematel aastatel projektipõhise rahastuse kasutamata.

Riigieelarve eraldis Tervisekassale vanemapuhkuselt naasnute soodsama haigushüvitise rahastamiseks väheneb 1,29 miljoni euro võrra, kuna 2024.a andmetele tuginedes prognoositakse 2025. aastal väiksemat kulu.  

Viimati uuendatud 03.10.2024