UUS! 🔗Terviseamet: Sopi-Tootsi tuulepargi mürauuring kinnitas, et tuulikute müra jääb alla kehtivaid piirnorme (03.06.2025)
🔗Terviseameti mõõtmised ei tuvastanud Saarde tuulepargis mürarikkumisi (06.03.2025)
Eestis kehtivad tervise- ja keskkonnanõuded on rangemad kui rahvusvahelised standardid, et kaitsta inimeste heaolu ja elukeskkonda. Selgitame täpsemalt, mida peaks teadma tuuleparkide tervisemõjudest.
Kas tuulikute müra on tervisele kahjulik?
Eestis kehtivate normide järgi ei ohusta tuulikute müra inimeste tervist ega keskkonda.
Tuulikute müratase sõltub mitmest tegurist, sealhulgas asukohast, kasutatavast tehnoloogiast, tuuliku kõrgusest ja ümbritsevast maastikust. Seetõttu koostatakse enne tuulepargi rajamist täpne analüüs ja müramudel, mis arvestab ka tuule suundi ning ilmastikutingimuste muutusi.
Kui analüüs näitab, et mõnes piirkonnas võib müratase ületada lubatud piiri, kohandatakse tuulikute paigutust, kõrgust või töörežiimi. Vajadusel rakendatakse öiseid tööpiiranguid või muid leevendusmeetmeid, et tagada normidele vastav müratase. Tänu nendele meetmetele hoitakse tuuleparkide müra elanike jaoks vastuvõetavates piirides.
Infraheli – nähtamatu oht või ülehinnatud hirm?
Teadusuuringud ei ole seni tõendanud, et tuulikute tekitatud infraheli põhjustaks terviseriske. Eestis ja teistes Euroopa riikides ei peeta infraheli ohtlikuks, kui järgitakse kehtivaid müranorme.
Tuulikute infraheli jääb tuuliku enda vahetus läheduses tavaliselt 60–70 dB vahemikku, elamute siseruumides on tase veel palju madalam. See on oluliselt madalam kui tervisele kahjulikuks peetav piirväärtus (100-120 dB). Võrdluseks võib tuua, et sarnases tugevuses infraheli tekitavad merelained ja liiklusmüras, mis meid igapäevaselt ümbritseb, kuid ei põhjusta terviseprobleeme.
Kuigi infraheli madalamate tasemete võimalikke mõjusid veel uuritakse, ei ole seni leitud tõendeid, et see kahjustaks inimeste tervist. Kui tulevikus peaksid teadusuuringud viitama uutele riskidele, saab tervisekaitsemeetmeid vastavalt kohandada.
Kuidas toimub tuuleparkide planeerimine?
Tuulepargi rajamine on pikk protsess, mis algab keskkonnamõju hindamisega. Selles analüüsitakse mõju müratasemele, elurikkusele ja visuaalsele keskkonnale ning hinnatakse tuulikute sobivust konkreetsele asukohale.
Tuulikute kaugus elamutest määratakse projekti käigus, lähtudes müramudelitest, maastikust ja keskkonnatingimustest. Tavaliselt jäävad tuulikud elamutest 750 meetri kuni 1 kilomeetri kaugusele, kuid see võib varieeruda sõltuvalt konkreetsetest tingimustest.
Otsustesse kaasatakse ka kohalikud elanikud ja omavalitsused. Keskkonnamõju hindamised on avalikud ning kogukonnad saavad oma seisukohti esitada. Näeme, et avalikkuse kaasamine vajab ajakohastamist, et protsess oleks läbipaistvam ja arvestaks paremini kohalike huvidega.
Kuidas toimub tuuleparkide planeerimine?
Tuulepargi rajamine on pikk protsess. Iga projekt peab läbima keskkonnamõju hindamise, mille käigus analüüsitakse tuulikute võimalikku mõju müratasemele, elurikkusele ja visuaalsele keskkonnale. Tuulikute kaugus määratakse iga projekti puhul eraldi, lähtudes müramudelite arvutustest ja konkreetse asukoha keskkonnatingimustest. Enamasti jäävad tuulikud elamutest 750 meetri kuni 1 kilomeetri kaugusele, kuid see võib varieeruda sõltuvalt tehnoloogiast ja maastikust. Kõige selle eesmärk on leida tasakaal puhtama energia ja elukeskkonna vahel.
Otsuste tegemisel kaasatakse ka kohalikud elanikud ja omavalitsused. Keskkonnamõju hindamised on avalikud, arutelud toimuvad avatud formaadis ning kogukondadel on võimalus oma seisukohti ja ettepanekuid esitada. See tagab, et tuuleparkide planeerimine toimub läbipaistvalt ning kohalike huvide ja vajadustega arvestades.
Mida see kõik tähendab?
Tuuleenergia on tulevik, kuid selle arendamisel tuleb arvestada keskkonna, tervise ja majanduslike huvidega. Eestis kehtivad tuuleparkidele rangemad nõuded, kui WHO soovitab, ning iga projekt läbib põhjaliku mõjuanalüüsi.
Eesti liigub puhtama energia suunas, kuid võimalikud keskkonna- ja tervisemõjud ei jää tähelepanuta. Iga uus tuulepark peab vastama nõuetele ning nende rajamine eeldab põhjalikku hindamist.
Energiatootmisviiside valikul tuleb arvestada erinevate riskidega ja hinnata nende mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele. WHO soovitab riikidel minna üle fossiilkütustelt tuule- ja päikeseenergiale, sest see kujutab väiksemat ohtu rahvastiku tervisele. Teame juba praegu, et põlevkivi kasutamine on Ida-Virumaa elanike tervisele kahjulik ja lühendab nende eluiga. Eelistame jätkusuutlikke energiaallikaid, mis minimeerivad terviseriski ja tagavad energiajulgeoleku.
Terviseminister Riina Sikkuti kommentaar tuulikute mõjust inimesele:
Usaldusväärset infot tuuleparkide rajamise kohta leiab:
🔗 terviseamet.ee/tuulepargid
🔗 keskkonnaportaal.ee/taastuvenergia
Loe lisa:
DelfiÄrileht Sopi-Tootsi tuulepargi mürauuringust
Rahvatervishoiu nõunik Ramon Nahkur Sopi-Tootsi mõõtmise tulemustest: usaldusväärsust tekitab ka asjaolu, et modelleeritud müratasemed vastavad päriselus tehtud mõõtmistele!
Loomise kuupäev: 07.02.2025
