Kui eluohtlikus seisundis inimene ootab kiirabi 20–30 minutit või kauem, ei saa me pidada senist võrku tõhusaks. Kahjuks on mitmeid selliseid valdu ja külasid, kus elupäästvat abi tuleb oodata liiga kaua, näiteks Rõuges Võrumaal või Riisiperes Harjumaal, kuid Tallinnaski peab vahel abivajaja ootama brigaadi vabanemist eelmiselt kutselt, enne kui abi hakkab tema poole sõitma. Samal ajal on piirkondi, kus kiirabi koormus on kordades väiksem.
Sotsiaalministeerium, terviseamet ja tervisekassa on koos partneritega kinnitatud kiirabi arengusuundadest lähtudes algatatud kiirabivõrgu uuendamise ehk kiirabireformi (kuigi tegelikult midagi otseselt ei reformita). Selle eesmärk on tuua abi inimestele lähemale ja jõuda üle Eesti kiiremini kohale. Selleks suurendame brigaadide arvu, loome seitse uut kiirabibaasi ning korraldame arstliku toe senisest ühtlasemalt. Alates 2028. aastast suureneb ka kiirabi rahastus ligi 1,3 miljoni euro võrra.
Kiirabi saab seitse uut baasi ja rohkem brigaade
Praegune kiirabivõrk põhineb sellel, kus elasid inimesed ja millised olid vajadused 2012. aastal. Ent inimesed on vahepeal kolinud, linnad on laienenud ja abivajadus muutunud. Tallinnas ja Harjumaal on vahemaad väikesed, aga kiirabibrigaade lihtsalt ei jätku.Samal ajal leidub ka hajaasustuses piirkondi, kus kutseid on küll vähem, aga lähim kiirabi liiga kaugel. Mõlema probleemi lahendamiseks tuleb vaadata, kust brigaad sõitu alustab ja kas ta on uue kutse saabudes vaba.
Tervisekassa 2023. aasta kiirabikaartide analüüs näitab kitsaskohad päris täpselt ära. Näiteks Tõstamaa kandis kulus pooltel kiireloomulistel (ehk C- ja D-prioriteediga) kutsetel väljasõidukorraldusest kohalejõudmiseni üle 32 minuti. Turba ja Riisipere vahelisel alal oli vastav aeg üle 31 minuti, Mõniste–Varstu piirkonnas ligikaudu 30 minutit. Eesti keskmine on 11 minutit. Nendest näidetest juba piisab, et mõista, et sellisel kujul kiirabivõrk vajab hädasti uuendamist.
Esiteks lisame kiirabibrigaade ja kiirabijaamasid. Kiirabiüksuste arv kasvab päeval 112-lt 122-le ja öösel 114-le. Suurem kasv tuleb päeval, sest siis toimub 64 protsenti kutsetest. Ühtegi kiirabibaasi ööseks ei suleta. Lisame seitse uut kiirabibaasi, et abi oleks lähemal ja ooteaeg lühem.
Teiseks jäävad kiirabi põhivõimekuseks endiselt kolmeliikmelised õebrigaadid. Kaheliikmeliste brigaadide lisaks loomine on vajalik, et suurendada kiirabiüksuste üldarvu. Nii kiirabi jõuab kiiremini kohale ja alustab elupäästvat ravi (nt elustamine, suure verejooksu peatamine jm).
Suurem brigaadide arv tähendab inimesele suuremat tõenäosust, et kui ta abi vajab, siis on tema kodukandi kiirabi vaba, töötajad värsked ning võimelised paremini keskenduma tema terviseprobleemile.
Samal ajal vähendame arstibrigaadide. Juba praegu ei suudeta neljandikul juhtudel arstibrigaadi tegelikult arstiga mehitada. Seega sõitis möödunud aastal arstibrigaad ligikaudu veerandi tööajast välja arstita, nendel päevadel brigaade juhtisid õed.
Meil tulebki kasutada arsti teadmisi seal, kus neist on patsiendile kõige rohkem kasu. Arsti aega ei ole mõistlik kulutada pikkade maanteesõitudega kutsetele, mida saab lahendada õebrigaad. Arst annab vajadusel nõu eemalt, näiteks telemeditsiini abil, ning kohapeal kriitilisematel või rohkemate kannatanutega juhtumitel.
Häirekeskuse algoritm vaadatakse üle, et see tagaks, et väljakutse peale saadetakse kohale just selline või sellised kiirabibrigaadid, mida vaja. See ei ole uus muudatus, kui 2005. aastal tegutses Eestis 30 arstibrigaadi, siis 2014. aastast on neid 13. Analüüsid ei näita, et see oleks kaasa toonud ravikvaliteedi languse.
Kaheliikmelised brigaadid tulevad lisaks
Nii väga kui ka tahaks pikkida kogu Eesti täis kiirabibrigaade, milles sõidab kolm spetsialisti, neist üks eriarst, ei ole see mõttekas sisuliselt ega võimalik ka tervishoiutöötajate puuduse ja eelarveliste piirangute poolest.
Kaheliikmeliste brigaadide lisamine põhineb koos Eesti kiirabi liiduga koostatud kiirabi arengusuundadel. Dokument ütleb otse, et neid võib moodustada linnades, kus brigaade on juurde vaja, ning maapiirkondades, kus töötajate nappus ei võimalda kolmeliikmelist koosseisu. Otsustamisel tuleb arvestada piirkondliku teenuseosutaja sisendiga. Arengusuunad jätavad ruumi valida lahendus tegeliku vajaduse, tööjõu ja lisajõu kättesaadavuse järgi.
Täpselt seda me teemegi, suurendame brigaadide arvu, sealhulgas linnas, ning konsulteerime kiirabikonkursi võitjaga, kuidas on kõige mõistlikum arendada väljasõidukorda ning kuidas jaotada kahe- ja kolmeliikmelisi brigaade konkreetses regioonis.
Selleks, et kaheliikmeliste brigaadide lisamine oleks sujuv ja reeglid selged, muudetakse ministri määrust, mis paneb paika Tervisekassa rahastatavate kiirabibrigaadide arvu. Muudatus on saadetud partneritele arutamiseks ja tagasisidestamiseks.
Praegu nõuab määrus vähemalt 102 ööpäevaringset brigaadi, kuid ei määra nende koosseisu. Edaspidi peab ööpäev läbi töötama vähemalt 106 brigaadi, millele lisanduvad päevased brigaadid. Kolmeliikmelisi brigaade peab olema vähemalt 92 ehk enamus jääb kolmeliikmeliseks. Täpsustame õigusaktides ka kaheliikmeliste brigaadide kohta kasutatavaid mõisteid, et konkursside korraldamisel ja kiirabivõrgu arendamisel ei tekiks erinevaid tõlgendusi.
Võrdlus, nagu viiks kaheliikmeliste brigaadide lisamine Eesti sõjaaegsesse kiirabikorraldusse, ei ole kohane. Kaheliikmelised brigaadid töötavad paljudes riikides, sealhulgas Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Islandis, Suurbritannias, Hollandis ja nii edasi. Läti alustas selliste tavabrigaadide järkjärgulist kasutamist 2018. aastal. Nende kogemusi oleme arvestanud ja nendelt õppinud. Ka Eestis on kogemus olemas, kaheliikmeline brigaad töötab edukalt Iisakus Ida-Virumaal üle kümne aasta ja seda võib pidada juba toimunud pilootprojektiks.
Rõhutan, et Eestis jäävad valdavalt tööle kolmeliikmelised brigaadid. Kolmeliikmeliste õebrigaadide arv jääb sisuliselt samaks, see muutub 83-lt 82-le. Kaheliikmelised brigaadid tulevad lisaks, et tagada kiirem reageerimine seal, kus täna kiirabi ei jõua inimesteni piisavalt kiiresti või töökoormuse hajutamine seal, kus töökoormus ohustab kiirabi jätkusuutlikkuse.
Ka kaheliikmelist brigaadi juhib tervishoiutöötaja, kes hindab patsiendi seisundit ja teeb raviotsused. Seejuures on tervisekassa kavandanud kaheliikmeliste brigaadide kiirabiõdede palgakomponendile umbes kümneprotsendilise tõusu.
Uue kiirabivõrgu aluseks on ligi 270 000 kiirabikaardi analüüs
Kiirabivõrgu uue mudeli aluseks on tervisekassa 2023. aasta kiirabikaartide analüüs, milles kasutati ligi 268 400 kaarti, 2025. aasta brigaadide hõivatuse andmed, statistikaameti rahvastikuandmed, tervise infosüsteemi statistilised andmed kiirabikutsetest, tervishoiukorraldamise infosüsteemi andmed personali kohta ja teised allikad. Neid täiendati piirkondade praktilise kogemusega. Väike kutsete arv ei tähenda, et kauges piirkonnas poleks kiirabi vaja.
Esialgset kiirabivõrgu lahenduse varianti tutvustati valdkonna esindajatele juunis ja augustis ning septembri alguses toimusid kohtumised kõigis neljas regioonis. Tagasisidet oleme võtnud arvesse nii palju kui võimalik ja teinud sisulisi muudatusi. Täpsemad jaotused nelja regiooni vahel kinnitab terviseameti peadirektor käskkirjaga lähiajal.
Mõistame kiirabipidajate ärevust, kuna muutuvad lepingud, töökorraldus ja vastutus. Tunnustame neid selle eest, et seisavad oma piirkonna patsientide eest, igaüks rõhutab, et just tema piirkonnas on vaja kiirabi võimekuse suurendada. Ministeeriumi ülesanne on aga vaadata suurt pilti ja vastutada selle eest, et elupäästev abi jõuaks piisavalt kiiresti iga inimeseni. Fakt on see, et praegu ta ei jõua ning vahel maksab see meile ka elusid.
Muudatusi ei saa lõpmatuseni edasi lükata, veel analüüsida, piloteerida ja vaielda. Uue võrgu mõju hakkame hindama kuue ja 12 kuu järel ning lepingutesse kavandame võimaluse brigaadide arvu, liiki ja paiknemist muuta. Reformi tulemust näitab see, kas abi jõuab inimeseni kiiremini ja kuidas see mõjutab ravitulemusi. Seda eesmärki teenivad lisabrigaadid, uued baasid ja arstlik tugi.
Oleme kiirabipidajaid kaasanud nii palju, kui see on võimalik, kuid arvestada tuleb sellega, et tegemist on ärihuvidega turuosalistega, kes tulevad hankele pakkumist tegema ning see seab vastutulekutele omad piirid. Soovime luua tasakaalustatud lahenduse, et abi oleks igaühele Eestis ühetaoliselt kättesaadav.
Arvamuslugu ilmus ERR-i portaalis.
Loomise kuupäev: 19.10.2026
