Kujutame ette tavalist reedest õhtut. Tallinna–Tartu maanteel toimub raske liiklusõnnetus, milles saab vigastada mitu inimest. Sündmuskohale saadetakse mitu kiirabibrigaadi. Samal ajal vajab lähedal asuvas linnas inimene elustamist ja naabervallas saab keegi insuldi. Kõigi jaoks loevad minutid. Aga kes läheb appi, kui enamik piirkonna brigaadidest on juba hõivatud?
Nüüd kujutame ette, et samal ajal on piirkonnas ulatuslik elektrikatkestus või sõjalise rünnaku tõttu vajab abi suur hulk inimesi. Kiirabi peab suutma jätkata tööd ka siis, kui tavapärased tingimused on häiritud. Infarktid, insuldid ja muud igapäevased hädaolukorrad ei kao kriisi ajal kuhugi.
Eesti muutunud julgeolekuolukorras on kriisivalmidus osa igapäevasest töökorraldusest. Mida paremini suudab kiirabi toime tulla mitme samaaegse väljakutsega rahuajal, seda tugevamad on eeldused hakkama saada ka suure kriisi korral. Praegu kavandatavad kiirabi uuendused suurendavad korraga tegutsevate brigaadide arvu, toovad juurde seitse kiirabibaasi ning tugevdavad Eesti kriisivalmidust.
Tartu Kiirabi juht Lauri Kõrgvee tõstatas 28. oktoobril Postimehes küsimuse, kuidas mõjutavad kavandatavad kiirabi uuendused personalireservi ja Eesti riigikaitset. Need on õigustatud küsimused. Kuid kiirabi tugevust ei saa hinnata ainult selle järgi, mitu inimest töötab ühes autos. Sama oluline on, kui palju on tegutsemisvalmis brigaade, kus need paiknevad ja kui kiiresti jõuab abi inimesteni.
Rohkem brigaade tähendab rohkem abi
Kiirabiuuenduse eesmärk on parandada abi kättesaadavust kogu Eestis. Soovime suurendada päevaste iseseisvate kiirabiüksuste arvu 112-lt 122-le. See tähendab, et korraga saab reageerida rohkematele väljakutsetele ning suure õnnetuse korral jääb rohkem võimalusi aidata ka teisi abivajajaid.
Brigaadide lisandumine tähendab rohkem kiirabiautosid ja reservsõidukeid siinsamas Eestis. Kehtiva määruse järgi peab iga kolme brigaadi kohta olema vähemalt üks reservauto. Lisaks on kavas rajada senisele 60 kiirabibaasile seitse uut, sulgemata ühtegi olemasolevat.
Rahuajal toob see abi inimestele lähemale. Kriisis vähendab aga sõltuvust üksikutest asukohtadest. Kui mõni baas muutub elektrikatkestuse, tulekahju või sõjategevuse tõttu kasutuskõlbmatuks, on brigaadidel rohkem võimalusi jätkata tööd mujal.
Kas kaks kiirabitöötajat suudavad anda piisavalt abi?
Kõige rohkem on tähelepanu saanud kavatsus kasutada osas brigaadides senise kolme töötaja asemel kahte. Kriitikud küsivad õigustatult, kas sellest piisab raske trauma või elustamise korral.
Võib ette tulla tõepoolest olukordi, kus kahest inimesest ei piisa. Kuid ka praegu ei pea üks brigaad iga raske juhtumiga üksinda toime tulema. Sageli saadetakse sündmuskohale mitu brigaadi, arstlik toetusbrigaad või kaasatakse päästjaid.
Samas on paljudes eluohtlikes olukordades määrava tähtsusega esimesed minutid. Kui inimese süda seiskub, tuleb elustamisega alustada võimalikult kiiresti. Seetõttu peame vaatama tervikut: kui kiiresti jõuab kohale esimene brigaad, millist abi see suudab anda ja kui kiiresti saabuvad lisajõud.
Kaheliikmelised brigaadid on kavandatud linnadesse, kus vahemaad on lühemad ja järgmine vaba brigaad on läheduses. Hajaasustusse, kus järgmine brigaad võib asuda kümnete kilomeetrite kaugusel, neid ei plaanita.
Sellised brigaadid pole Eestis täiesti uued. Iisakus tegutseb juba kaheliikmeline õebrigaad ning väikesaartel annavad esmast abi kaks töötajat, keda juhendab kaugelt arst. Senine kogemus on siiski piiratud. Just seepärast on oluline uut töökorraldust kasutada ja omandada praktilist kogemust argipäeval, mitte katsetada seda esimest korda kriisi keskel.
Kriisireserv ei tähenda ainult töötajate arvu
Üks peamisi kriitilisi argumente on, et kriisi korral saaks kolmeliikmelised brigaadid jagada väiksemateks ja nii brigaadide arvu suurendada.
Paberil tundub see lihtne. Tegelikkuses ei ole aga õdedel pädevust iseseisvalt brigaadi ega alarmsõidukit juhtida.
Uus kiirabivõrk soodustab juba rahuajal rohkemate töötajate väljaõpetamist brigaadijuhtideks ja alarmsõidukijuhtideks. Nii kasvab nende inimeste arv, kelle oskused võimaldavad vajaduse korral moodustada iseseisvaid kiirabiüksusi. Kiirabitöötajate koguarv Eestis ja korraga valves olevate töötajate arv jäävad seejuures ligikaudu samaks. Muutub aga see, kui paindlikult saame olemasolevaid inimesi kasutada.
Kriisireservi tugevust ei näita ainult inimeste arv, vaid ka nende oskused. Kriisi saabudes pole enam aega hakata uusi brigaadijuhte koolitama.
Neli regiooni aitavad kriisis paremini tegutseda
Praeguse kümne kiirabi teeninduspiirkonna asemele kavandatakse neli suuremat regiooni. See annab paremad võimalused suunata brigaade sinna, kus neid parasjagu kõige rohkem vajatakse.
Kui ühes maakonnas toimub suurõnnetus, saab naaberpiirkondade kiirabiressurssi paindlikumalt appi suunata. Juba praegu tegutseb Eestis neli kiirabi välijuhtide valveringi ning nelja regiooni vahel on jaotatud ka kriisideks vajalikud erivõimekused, näiteks mobiilsed hapnikutootmisseadmed.
Uute regioonide piirid arvestavad Päästeameti päästekeskuste ja Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride paiknemist. See lihtsustab koostööd suurõnnetuste ja kriiside ajal.
Brigaadide paiknemisel tuleb arvestada töökoormust, vahemaid ja haiglate asukohti, mitte ainult elanike arvu. Näiteks Harjumaale lisandub kuus päevast ja üks öine brigaad. Eesmärk on tagada parem abi kogu Eestis.
Kriisivalmidust tuleb ehitada juba rahuajal
Avalikus arutelus on küsitud, kas Kaitsevägi on kiirabivõrgu muudatused heaks kiitnud. Kaitsevägi ei ole varem kiirabikorralduse muudatusi kooskõlastanud, sest see ei kuulu tema ülesannete hulka. Kiirabiteenust korraldab seaduse järgi Terviseamet ning Sotsiaalministeerium vastutab tervishoiu kui elutähtsa teenuse toimepidevuse eest.
Ekspertteadmised kriisideks valmistumiseks on olemas mõlemas asutuses: Terviseametis on tervishoiu kriisideks valmisoleku osakond, ministeeriumis toimepidevuse poliitikavaldkonna tuumiktiim. Tunnen kriisivalmiduse teemat ka oma varasemast tööst. Mul on sisejulgeoleku magistrikraad kriisireguleerimises ning enne Sotsiaalministeeriumisse tulekut teenisin mitu aastat Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuses. Eestis toimib laiapindse riigikaitse põhimõte ja iga valdkond peab ise tagama enda kriisivalmiduse.
Pean oluliseks, et kiirabi arendamisel arvestataks nii igapäevase abi kui ka kriisi- ja sõjaaja vajadustega. Need ei ole vastandlikud eesmärgid. Hästi toimiv kiirabi rahuajal loob eeldused, et see suudab töötada ka kriisis.
Kriis ei anna meile aega hakata alles siis kiirabivõrku ümber korraldama. Peame olema valmis juba enne, kui seda abi kõige rohkem vajatakse. Just seda kavandatavad kiirabi uuendused võimaldavadki.
Loomise kuupäev: 12.11.2026
