Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Laste Vaimse Tervise uuring 2023

2023. aastal sai alguse suuremahuline uuring, mille eesmärk on luua alus regulaarseks ja põhjalikuks laste vaimse tervise ja heaolu seireks. Uuring koosneb teiste riikide praktikate kaardistamisest, metoodika väljatöötamisest ning küsitlusuuringust Eesti kooliõpilaste seas. Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium ning läbiviijad Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut ja Turu-uuringute AS.

Miks uurida laste vaimset tervist?

Mitmed uuringud näitavad, et lapsed ja noored on vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel (15–24 a.) oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Koroona ajal regulaarselt läbiviidud küsitlused näitasid, et kriisis sai enam pihta just sama vanusegrupi vaimse tervis. Paraku ei saa süüdistada vaid viirust ja sellest tulenevaid piiranguid. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba 2013/2014 aastast saadik. 2021/2022 uuringulaines raporteerisid masenduse ja kurbuse tundmist üle ühe korra nädalas ning depressiivsete episoodide esinemist kolmandik 11-15- aastastest lastest. 15-aastaste tüdrukute hulgas on depressiivseid episoode esinenud aga juba 61%.

Millest uuring koosneb?

Uuringu esimeses etapis uurisid teadlased teiste riikide praktikaid laste vaimse tervise seiramisel. Hulga erinevate riikide seast valiti välja Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa ning Suurbritannia Inglismaa osas toimuvad regulaarsed laste vaimse tervise seireuuringud, mida täpsemalt kirjeldada ja võimalusel ka eeskuju võtta. Ka kaardistati juba olemasolevad uuringud Eestis, mis suuremal või vähemal määral laste heaolu ja vaimset tervist puudutavad. Tulemuste kohta saab täpsemalt lugeda uuringu esimesest vaheraportist.

Uuringu teises etapis töötati välja laste vaimse tervise alane küsitlusuuringu metoodika ning küsimustikud lastele ja lapsevanematele. Uuringu metoodika kohta saab täpsemalt lugeda II vaheraportist

Uuringu kolmandaks ja mahukaimaks etapiks on küsitlusuuring kooliõpilaste ja nende vanemate seas. Küsitletakse ca 2000 last vanuses 8.-17. aastat. Küsitlus viiakse läbi koolides, 2.-11. klassides. Lapsed täidavad küsimustiku koolitunni ajal, vastused sisestatakse elektroonselt kas kooli või uuringufirma tahvelarvuteid kasutades. Lapsevanematel palutakse lühiküsimustik täita veebis.

Küsitluseandmete põhjal valmib koondpilt Eesti laste vaimse tervise olukorrast tänasel päeval, aga ka soovitused edaspidiseks vaimse tervise seiresüsteemi ülesehituseks ning kui uuringuandmed seda võimaldavad, siis jagavad teadlased ka oma tähelepanekuid, millele laste heaolu parandamisel eriti tähelepanu pöörata.

Uuringus osalejale

Uuringus osalemine on vabatahtlik, osalemiseks peab lapsevanem andma oma  nõusoleku, samuti peab osalemisega olema nõus ka laps. Et otsustamist kergemaks teha, vastame siinkohal kõige olulisematele küsimustele.

Mida uuringus küsitakse?

Lapse küsimustiku küsimused puudutavad lapse vaimse tervise erinevaid aspekte – lapse enesetunnet, suhteid peres ja koolis, uneaega, söömiskäitumist, nutiharjumusi jpm. Ka küsitakse tavapärast taustainfot nagu sugu ja vanus, pere koosseisu ja pere majanduslikku toimetulekut. Kõik küsimused on vabatahtlikud, laps võib vahele jätta küsimused, millele on ebamugav vastata.

Mida tehakse saadud vastustega?

Kes minu andmeid näeb? Andmeid kogutakse isikustatud kujul, et oleks võimalik hiljem läbi viia jätkuuuringut. See ei tähenda, et ühegi vastaja vastuseid saaks seostada tema isikuga, ei uuringut läbi viivate teadlaste, ammugi siis kolmandate isikute poolt.

Kuidas vastamise konfidentsiaalsus tagatakse?

Iga laps ja lapsevanem saab vastamisel unikaalse koodi spetsiaalselt uuringu jaoks. Sisestatud vastustest tekib pseudonüümitud andmebaas, kus vastused on seostatud vaid uuringukoodiga. Selle andmebaasi põhjal toimub ka peamine teadustöö – andmete põhjal tehakse üldistatud järeldusi Eesti laste vaimse tervise olukorra kohta. Andmebaasi, kus on seostatud vastajate isikuandmed ja nende uuringukoodid, hoitakse küsitluse vastustest eraldi, krüpteerituna ning kaitstud ligipääsuga Tervise Arengu Instituudi turvalises serveris. Ligipääs neile andmetele on vaid TAI inimuuringute eetikakomitee poolt heakskiidetud isikutel ning kasutusse lähevad nad vaid juhul, kui algatatakse käesoleva uuringu jätku-uuring, mille detailid eetikakomitee samuti läbi vaatab.

Viimati uuendatud 12.02.2024