Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje

Täiendav kaitse hooldekodudes – hoiame ära rohkeid ja raskeid haigestumisi kõikjal, kus on suur oht nakkushaiguste kiireks levikuks

Praegused nõuded infektsioonikontrollile ehk süsteemsetele tegevustele eesmärgiga ennetada või peatada nakkustekitajate levik teenuse osutamisel on haiglakesksed.

Eelnõuga toome infektsioonikontrolli nõuded haiglaseinte vahelt välja sinna, kus riskid on samuti kõrged – ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse ehk näiteks hooldekodudesse ja erihooldekodudesse. Igal pool tuleb hooldekodude töötajatel, elanikel ja külastajatel järgida sarnaseid nõudeid, mis välistavad nakkuse levikut. Infektsioonikontrolli nõuete järgimine võib asutustes nakkuse levimust vähendada kuni 70%.

Infektsioonikontrolli nõuded täpsustame sotsiaalministri määrusega seaduse jõustumise ajaks.

Lihtsam hoolealuste immuniseerimine – loome lastele ja teiste piiratud teovõimega inimeste esindajatele võimaluse kinnitada vaktsineerimisest teadlikku keeldumist, mitte nõusolekut

Praegu sõltub piiratud teovõimega inimese (lapse, dementse eaka jmt) kaitsmine nakkushaiguste eest immuniseerimiskava alusel vaktsineerimisega täiel määral tema esindajast (vastavalt lapsevanem, eestkostja jmt). Juhtudel, kui esindaja on nõus kaitsma hoolealust vaktsineerimisega, tuleb tal kinnitada vastav nõusolek. Perearstide, pereõdede ja kooliõdede igapäevane praktika kinnitab, et piiratud teovõimega inimesed, kes soovivad vaktsineerimist, jäävad tihtipeale kaitseta selle tõttu, et esindaja on jätnud õigel ajal nõusoleku andmata või keelanud vaktsineerimist.

Seaduseelnõuga loome piiratud teovõimega inimestele võimaluse kasutada enda ja teiste kaitsmiseks vaktsineerimist immuniseerimiskava alusel nagu ka teisi tervishoiuteenuseid – teha teadliku otsuse ja soovi korral keelduda. Seeläbi teeme selgemaks lapse õiguse olla oma terviseotsustes partner – vanem jääb toeks ning arst hindab kaalutlusvõimet, nõustab ja tagab teadliku otsuse vastu võtmist.

Aluseks on põhiseadus ja võlaõigusseadus, mis näevad ette, et piiratud teovõimega inimene saab teha terviseotsuseid ise, kui tal on kaalutlusvõime (võimekus mõista oma otsuse tagamaid), ja et tervishoiutöötajal tuleb kaalutlusvõimet hinnata.

Seaduseelnõu vastuvõtmisel kohandame vastavalt sotsiaalministri määruseid, mis puudutavad koolides vaktsineerimist. Laste kaalutlusvõime hindamisel saavad tervishoiutöötajad tugineda vastavale õiguskantsleri büroo juhendile.

Turvaline nakkushaiguste leviku seire – märkame ohte varem

Praegu on nakkushaiguste seire reguleeritud kaudselt ennetuse ja tõrje sätete kaudu. 

Eelnõuga paneme täpselt paika, milliseid andmeid ja mis eesmärgil riik tohib koguda. See tagab, et inimeste terviseandmete töötlemine ei põhine laialivalguvatel sätetel, vaid konkreetsel seaduslikul alusel, mis kaitseb inimeste põhiõigusi. Nii teavad inimesed täpselt, miks nende andmeid vajatakse (näiteks uue ohtliku viiruse varajaseks avastamiseks), ja võivad olla jätkuvalt kindlad, et neid kasutatakse turvaliselt.

Põhjalikum kaitse töökohtadel – arvestame nakkusohtudega seal, kus on reaalsed riskid, ja maandame nakkusriske järjepidevalt seal, kus on suur oht nakkushaiguste levikuks

Praegu on mitmetel tegevusaladel, nagu toitlustus ja teenindus, nakkusohutuse tagamiseks nõutud hügieen ja tervisetõendi esitamine enne tööle asumist. Samas selline tervisetõend peegeldab vaid hetkeolukorda ega taga püsivat ohutust.  

Seaduseelnõuga tagame sisulist ja proportsionaalset riskijuhtimist. Nakkusohutusega tuleb edaspidi arvestada mitte ainult kindlas nimekirjas olevatel aladel, vaid kõigil töökohtadel, kus riskianalüüs tuvastab nakkusohu. Selleks täpsustame, et tööandja on kohustatud vältima nakkustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel ja teenuste osutamisel ning jätkuvalt tagama riskirühmadest töötajatele muu seas immuniseerimist.

Loobume nakkushaiguste puudumise tõendamise nõudest enamikel töökohtadel. Asendame selle järjepidevate ennetusmeetmetega, mis tuginevad töökeskkonna riskianalüüsile. Meetmete hulgas võib olla ka nakkushaiguste kontroll, kui see on riskidest tulenevalt vajalik. Kahtluse korral annab seadus tööandjale selge õiguse saata töötaja erakorralisse tervisekontrolli, et võimalikule haiguskoldele kiiresti jälile saada.

Sätestame töökohal nakkusohtude vähendamisega seonduva ühes regulatsioonis – töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.

Selge juhtimismudel – määratleme üheselt, milliste kriteeriumide alusel hindame nakkushaiguse ohtlikkust, mis osas kaasame pidevalt eksperte, mille eest vastutavad osapooled nii igapäevases elus kui ka kriisi olukorras

Praegu on ministeeriumide ja ametite ülesanded õigusaktides hajutatud, esineb vastutusalade dubleerimist ning lünki, mis on kriisiolukordades takistanud ressursside tõhusat kasutamist ja kiiret otsustamist.

Seaduseelnõuga sätestame põhimõtte, et rangeid piiranguid (nt karantiin, asutuste sulgemine) tohib rakendada ainult ohtliku nakkushaiguse korral. Seejuures määratleme, milliste tunnuste alusel loetakse nakkushaigus ohtlikuks (nt kui see koormab üle haiglad või levib kontrollimatult). Samuti eristame selgelt kohalikke väikese mõjuga puhanguid riiklikust epideemiast, et meetmed oleksid alati proportsionaalsed ohuga.

Lisaks loome selge juhtimismudeli, et igal osapoolel on kindel roll ohu tuvastamisest kuni kriisi lahendamiseni (nt Terviseamet juhib operatiivset tõrjet ja seiret, Vabariigi Valitsus otsustab suure mõjuga piirangute üle ning Tervisekassa tagab ravimite ja vaktsiinide kättesaadavuse).