See on inimese tulevikku suunatud juhis tervishoiutöötajatele, milliseid tervishoiuteenuseid ta tahab või ei taha tulevikus saada olukorras, kus ta ise enam otsuseid langetada ei suuda (näiteks on teadvuseta). Nii tagab inimene oma enesemääramisõiguse ka siis, kui ta on otsusevõimetu.
Jah, see on vabatahtlik. Soovi korral võib inimene jätta tahteavalduse tegemata, kuid eelnõuga luuakse võimalus ja õigusselgus kõigile, kes soovivad etteulatuvalt oma raviotsuseid määrata.
Seda võivad teha kõik täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed ning piiratud teovõimega täisealised, kui arst hindab, et nende otsustusvõime sellise dokumendi koostamiseks on piisav. Alaealistel seda õigust pole, nagu pole ka kellelgi võimalik teha tahteavaldust kellegi teise eest.
1. jaanuaril 2027 rakenduva kava kohaselt alustataks täitmist terviseportaalis, kus inimene täidab eeltäidetud vormi ning seejärel läheb arstlikule nõustamisele. Kui kõik on selge, annab inimene dokumendile digiallkirja. Kui digivõimalused või oskused puuduvad, võib tahteavalduse paberil arsti juures täita ja omakäeliselt allkirjastada. Arst laeb sellejärel allkirjastatud dokumendi tervise infosüsteemi.
Kohustuslik arsti nõustamine aitab tagada, et inimene mõistab ravist või protseduuridest loobumise võimalikke tagajärgi ega tee otsuseid kergekäeliselt. Arst selgitab inimese terviseseisundeid, meditsiinilisi võimalusi ja aitab sõnastada elulõpu tahteavalduse sisu võimalikult arusaadavalt.
Ei, eutanaasia või abistatud enesetapp on eelnõu järgi välistatud. Tahteavaldusega saab vaid loobuda elu säilitavatest raviprotseduuridest olukorras, kus inimese jaoks pole vastuvõetavat elukvaliteeti või paranemislootust.
Näiteks võib keelduda intensiivravi meetmetest (kunstlik hingamine, dialüüs, elustamine), sondiga toitmisest või muust elu pikendavast sekkumisest. Või näiteks loobuda vereülekandest, mõnikord usulistel põhjustel seda soovitakse. Tahteavalduses peab olema selgelt kirjeldatud konkreetne olukord (näiteks ravimatu haiguse lõppstaadium) ja sellele vastavad ravisoovid, sealhulgas elustamine, intensiivravi, kunstlik toitmine ja vedelikutilgutid või muud konkreetsed ravimeetmed, mida inimene soovib või millest ta loobub.
Üldreegel on, et arstidel on kohustus pakkuda kannatusi leevendavat ravi (palliatiivravi). Küll aga võib ta arsti nõustamisel loobuda mõnest konkreetsest palliatiivsest protseduurist (näiteks tugevatoimelistest valuvaigistitest), kui ta on otsusevõimeline.
Usaldusisiku määrab patsient ise. See inimene esindab ja kaitseb patsiendi tahet siis, kui patsient on muutunud otsusevõimetuks. Arstid eelistavad usaldusisiku seisukohta võimalike vastuolude korral, sest just usaldusisik peaks olema kõige paremini kursis patsiendi soovidega.
Tunnistaja kaasatakse vaid siis, kui patsient ei saa omal käel digiallkirja ega ka paberil allkirja anda. Tunnistaja kinnitab, et dokument vastab patsiendi tegelikule tahtele. Usaldusisikust erinevalt ei esinda tunnistaja patsienti hiljem raviprotsessis – tema roll piirdub tahteavalduse vormistamise hetkega.
Saksamaal on patsientide eelnevalt väljendatud tahte – Patientenverfügung – korraldus on aastaid hästi toiminud, see on põhjalikult läbi arutatud ning omab laialdast praktikat. Eelnõu ettevalmistamisel tutvuti üle 10 riigi (sh Saksamaa) õigusloome ja praktikaga, kus patsiendi tulevikujuhised on juba seadusega reguleeritud.
Näidisjuhtum
Patsiendil, kellel on varem diagnoositud pöördumatu neuroloogiline haigus, on olemas elulõpu tahteavaldus. Tahteavalduses on ta kirja pannud, et kui ta jõuab ravimatu, surmaga lõppeva haiguse lõppstaadiumi ja tema hingamine seiskub, ei soovi ta elustamist, sealhulgas kopsude kunstlikku ventilatsiooni. Samuti on ta väljendanud, et selles olukorras ei soovi ta intensiivravis elu pikendavaid protseduure, sealhulgas kunstlikku toitmist ja vedelike manustamist.
Rakendamine reaalses olukorras
Seisundi halvenemine: Eakate kodu töötaja avastab, et eakal hoolealusel on raskusi hingamisega ja ta on teadvuseta. Eakate koju kutsutakse kiirabi. Eakate kodu töötaja informeerib kiirabi, et hoolealusel on tehtud elulõpu tahteavaldus.
Tahteavalduse kontroll: kiirabibrigaad saabudes patsiendi juurde, hindab tema seisundit, uurib tervise infosüsteemist anamneesi nii nagu iga teise patsiendi puhul ning seejärel avab elulõpu tahteavalduse. Selgub, et patsient on varasemalt selgesõnaliselt väljendanud, et kui ta on vahetus suremise protsessis ei soovi ta elustamist, sealhulgas defibrillatsiooni ja hingamise kunstlikku toetust.
Otsuse langetamine: Kiirabibrigaadijuht arvestab eaka inimese tahteavaldusega ning otsustab elustamist mitte alustada, kuna see oleks vastuolus tema varem väljendatud soovidega.
Edasine toetus: selle asemel, et alustada patsienti elustamisega ja seejärel patsient viia haigla intensiivravi osakonda, mis oleks patsiendile piinarikas ja vastu tema varem väljendatud soovi, leevendab kiirabi vajadusel hingeldust ja muid vaevuseid ning valu, tagades, et inimene saab rahulikult lahkuda oma tuttavas keskkonnas.
Kokkuvõtlikult: tänu elulõpu tahteavaldusele austatakse inimese enda varasemat otsust. Tema elu ei pikendata vastu tahtmist ning välditakse olukorda, kus ta viidaks haiglasse, kus elustamisest loobutakse alles hiljem. Lähedastele ja eakate kodu töötajatele on selge, et kõik toimus vastavalt patsiendi soovidele.
Viimati uuendatud 06.01.2026
