Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Patsiendi elulõpu tahteavalduse korduma kippuvad küsimused

Patsiendi elulõpu tahteavaldus on sinu etteulatuvalt väljendatud tahe tervishoiuteenuse osutamise kohta olukorraks, kus sa ei ole tulevikus enam otsusevõimeline ega saa ise oma tahet väljendada.

Tahteavalduses saad määrata, millist ravi sa sellises olukorras soovid või ei soovi. Kehtiv tahteavaldus annab tervishoiutöötajale aluse lähtuda raviotsuste tegemisel sinu varem väljendatud tahtest.

Tahteavaldust rakendatakse ainult siis, kui sa ei ole enam otsusevõimeline ja tekkinud kliiniline olukord vastab tahteavalduses kirjeldatud olukorrale. Kui sa oled otsusevõimeline, lähtutakse alati sinu hetkel väljendatud tahtest.

Ei. Elulõpu tahteavalduse teeb alati inimene ise. Seda ei saa tema eest teha lähedane, usaldusisik ega eestkostja. Tahteavalduse saab teha täisealine inimene, kes on selle tegemiseks otsusevõimeline. 

Jah, see võib olla võimalik. Piiratud teovõime ei välista tahteavalduse tegemist automaatselt. Arst hindab, kas inimene mõistab tahteavalduse tähendust, tehtavate valikute võimalikke tagajärgi ja on selle konkreetse otsuse tegemiseks otsusevõimeline. 

Jah. Lähedane või muu usaldatud inimene võib aidata näiteks terviseportaali kasutada või materjalidega tutvuda. Tahteavalduse sisu ja kõik valikud peab siiski tegema inimene ise. 

Esmakordse elulõpu tahteavalduse tegemisele eelneb arsti nõustamine. Arst selgitab tahteavalduse tähendust, ravivalikuid ja nende võimalikke tagajärgi ning hindab inimese otsusevõimet. 

Pärast esmakordset nõustamist saab tahteavaldust hiljem muuta ilma uue kohustusliku nõustamiseta.

Ei. Arst nõustab ja aitab mõista erinevate valikute tähendust ja võimalikke tagajärgi, kuid ravivalikud teeb inimene ise. 

Ei. Digitaalse tahteavalduse võib terviseportaalis enne nõustamist eeltäita, kuid see ei ole kohustuslik. Kui tahteavaldus on eeltäidetud, saab nõustamisel lähtuda juba tehtud valikutest ja neid vajaduse korral täpsustada. 

Enne esmakordset nõustamist terviseportaalis eeltäidetud tahteavaldus säilib 90 päeva. Selle aja jooksul tuleb läbida arsti nõustamine. Kui nõustamist ei toimu, eeltäidetud tahteavaldus kustub ning selle saab hiljem uuesti koostada.

Digitaalse tahteavalduse allkirjastamiseks on pärast arsti nõustamise kinnitamist 30 päeva. Kui tahteavaldust selle aja jooksul ei digiallkirjastata, eeltäidetud tahteavaldus kustub. Uue tahteavalduse saab hiljem uuesti koostada ning uut arsti nõustamist ei ole vaja, kui esmakordne nõustamine on juba läbitud ja otsusevõime kinnitatud. 

Elulõpu tahteavaldus kehtib tähtajatult, kuni inimene seda muudab või tühistab. 

Jah. Elulõpu tahteavaldust saab hiljem muuta. Digitaalse tahteavalduse saab muuta terviseportaalis. Paberkandjal tahteavalduse muutmiseks tuleb pöörduda arsti poole. Uut kohustuslikku nõustamist muutmiseks vaja ei ole. 

Jah. Kehtiva elulõpu tahteavalduse võib igal ajal tühistada. 

Kui tahteavaldus on tehtud digitaalselt, saab inimene selle ise terviseportaalis tühistada. 

Kui tahteavaldus on vormistatud paberkandjal, tuleb oma tühistamissoovist arstile teada anda. Arst registreerib tühistamise tervise infosüsteemis. 

Tühistamiseks ei ole vaja uut arsti nõustamist ega eraldi digitaalset või omakäelist allkirja. Kui tühistamissoov edastatakse arstile, peab see olema üheselt arusaadav. 

Ei. Tahteavalduse olemasolu ei tähenda üldist ravikeeldu. 

Tahteavaldust rakendatakse ainult siis, kui inimene ei ole enam otsusevõimeline ja tema kliiniline olukord vastab tahteavalduses kirjeldatud olukorrale. 

Kui need tingimused ei ole täidetud, osutatakse inimesele näidustatud ravi.

Siis lähtutakse sinu hetkel väljendatud tahtest. Otsusevõimelise inimese praegune tahe on varasemast elulõpu tahteavaldusest ülimuslik. 

Ei. Ravist või elu säilitavatest sekkumistest loobumine ei tähenda inimese ravita või hoolitsuseta jätmist. Palliatiivravi eesmärk on leevendada näiteks valu, õhupuudust, ärevust ja muid vaevusi ning toetada inimese heaolu ja väärikat elulõppu. 

Ei. Elulõpu tahteavaldusega ei saa soovida eutanaasiat ega abistatud enesetappu. 

Tahteavaldus puudutab inimese otsuseid selle kohta, millist tervishoiuteenust või ravisekkumist ta tulevikus teatud olukorras soovib või millest ta soovib keelduda. 

Ei. Elulõpu tahteavaldusega ei saa nõuda tervishoiutöötajalt ravi või sekkumist, mis ei ole meditsiiniliselt näidustatud. 

Kui erakorralises olukorras ei ole kohe võimalik kindlaks teha, kas inimese seisund vastab tahteavalduses kirjeldatud olukorrale, lähtutakse esmalt tema kliinilisest seisundist ja vajadusel rakendatakse elupäästvat ravi. 

Tahteavalduse rakendamist hinnatakse siis, kui inimese seisundi ja prognoosi kohta on piisavalt teavet.

Ei. Usaldusisiku määramine on vabatahtlik. 

Usaldusisik võib aidata tervishoiutöötajatel inimese varem väljendatud tahet paremini mõista, kuid ta ei saa inimese eest teha uusi raviotsuseid ega muuta tema tahteavaldust.

Ei. Lähedased ei saa muuta inimese enda varem väljendatud ravitahet. 

Kui inimene on kehtiva tahteavalduse koostanud ja selle rakendamise tingimused on täidetud, lähtutakse inimese enda tahteavaldusest. 

Kehtiva tahteavalduse andmed asuvad tervise infosüsteemis ning on tervishoiutöötajatele tervishoiuteenuse osutamisel kättesaadavad. 

Kui oled määranud usaldusisiku, saab ka tema tutvuda sinu elulõpu tahteavalduse sisuga. Usaldusisik ei saa selle kaudu juurdepääsu sinu teistele terviseandmetele. 

Paberkandjal tahteavalduse puhul on samuti oluline, et selle andmed oleksid kantud tervise infosüsteemi – üksnes paberdokumendi olemasolu ei ole piisav. 

Lähedastele ei muutu tahteavalduse sisu automaatselt nähtavaks. Kui soovid, et nad sinu valikuid ja muid elulõpu soove teaksid, räägi neist neile ise. Erandiks on olukord, kus oled andnud neile tervise infosüsteemis eraldi juurdepääsu oma terviseandmetele.

Viimati uuendatud 12.11.2026

open graph imagesearch block image