Töötamine võib olla osa Sinu tervenemisest
- Kõigepealt keskendu tervenemisele – haiguslehe väljastamise esimestel kuudel järgi hoolikalt raviarsti nõuandeid ning keskendu tervenemisele. Tööle on võimalik naasta alates 61. haiguslehe päevast. Samas võib tööle tagasi pöördumine olla ka hilisem.
- Ole aktiivne – peale 31. haiguse päeva (näiteks oma haiguslehe esimesel pikendamisel) anna oma raviarstile teada, kui tunned, et sooviksid ja tahaksid tasapisi tööle naasta. Ajavaru enne päris tööle asumist on tarvilik, sest kohandused ja kokkulepped võivad aega võtta.
- Koostöö – sinu raviarst hindab Sinu terviseseisundit, vajadusel peab nõu töötervishoiuarstiga, ning vajadusel kirjeldab sinu tööandjale sinu tervisele vastavad töötamise tingimused. Üheskoos on oluline aru saada, et töötamine ei takista Sinu paranemist.
- Töötingimuste ajutine kohandamine peaks eelduslikult kestma vähemalt 30 kalendripäeva, kuid mitte rohkem kui 122 päeva.
- Kui Su tervis aga ikkagi halveneb töötades, pea nõu arstiga. Võib-olla on Su tervisele kasulikum lõpetada kohandatud töö ja minna tavalisele haiguslehele tagasi.
- Ole kontaktis raviarstiga! Pea kinni raviarstiga kokkulepitud kohtumistest ja terviseseisundi hindamistest. Arst hindab Sinu tervenemist, pikendab vajaduse korral haiguslehte ja muudab Su töötamise piiranguid. Kui kohandatud töötamine ei ole enam põhjendatud, lõpetab arst haiguslehe ja Sa võid asuda oma tavatööle. Teavita sellest muidugi ka oma tööandjat ette.
- Pikal haiguslehel töötamise kokkuvõttev infovoldik (pdf).
Märkimisväärne osa pikaajalistest haigustest muudab inimese elu sedavõrd, et on raske jätkata senist tööelu. Töö annab inimesele rahalise toimetuleku kõrval võimaluse olla väärikas liige ühiskonnas. Kavandatav töövõime säilitamise süsteem keskendub esmalt haiguse ajal töötamisele ja haigusraha kõrvale lisa teenimisele. Ideaalis on haiguse ajal töötamine osa tervenemisest ja eneseabist. Haigestunud või vigastatud töötaja seisundile vastav töö ajutine kohandamine, et töötaja saaks võimalikult kiirelt tööle naasta, on töövõime taastumise võtmekomponent. Seda on näidanud rahvusvaheline kogemus. Pikaajalisest haigusest naasmine tööellu on edukam, kui võimaldada töötajal naasta tööle keskkonda, kus ta on harjunud töötama. Kindlustunne, et on võimalus hoida sidet tööeluga, ennetab nö tööturult välja kukkumist. Lisaks, Eesti oli nende väheste Euroopa riikide seas, kus oli seni puudunud haiguslehe etapis ennetavad tegevused. Loe täiendavalt ka arvamusartiklit ERRi portaalis.
Pikaajalisel haiguslehel töötamise ja töövõimetuse ennetamise süsteemi loomist ning ellu viimist kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest.
Statistika näitab, et Eestis vajab pikaajalist (üle kahe kuu) kestvat haiguslehte aastas keskmiselt 17 000 inimest. See on võrreldav Viljandi linna elanike arvuga. Ligikaudu 40% pikaajalistest haiguslehtedest kujuneb samal aastal kas osaliseks või täielikuks töövõimekaoks.
Eesti Haigekassa 2018-2022, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR 2015.a uuringu andmed.
| Enne | Pärast |
|
Haigushüvitist makstakse üldjuhul kuni 182 kalendripäeva 70% eelmise aasta tulust. Töist tulu saada ei tohi. |
Alates haiguslehe 61. päevast on võimalik jätkata töötamist. Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Tööandja maksab vähemalt poole senisest töötasust. Vt illustreeriv joonis https://tinyurl.com/ynbwfwc3 |
|
Töövõimet toetavatele teenustele ligipääsuks peab olema ära hinnatud töövõime: osaline või puuduv. |
Töötukassa töövõimet toetavad teenused avanevad alates 61. haiguslehe päevast. Loe lisaks siit (pdf) |
Jah, pikaajalise haiguse korral 61. päevast töötamine on vabatahtlik. See on võimalus mitte kohustus - ja seda nii tööandjale kui ka töötajale.
Haiguslehel ehk ajutisel töövõimetuslehel olevad töötajad, kes on kodusel ravil ja kelle tervis võimaldab kohandatud tingimustes töötamist ravi ajal, mis kestab eeldatavalt veel vähemalt 30 päeva.
Terviseseisundile kohandatud tingimustel saad töötada kuni 122 kalendripäeva.
Kohandatud tingimused on arsti poolt haiguslehele märgitud tervisega sobivate töötingimused: kergemad tööülesandeid ja/või väiksem töökoormus või -aeg (teise iseloomuga töö, osaline tööaeg jms). Samuti võib sel ajal abi olla Töötukassa töövõimet toetavatest teenustest. Pikemalt saad infot näiteks töötervishoiuarstide koostatud infovideost.
Kui tervis lubab, teata pärast 30. haiguspäeva arstile, et soovid naasta tööle kohandatud tingimustel.
- Küsi tööandjalt, kas ta on nõus, et Sa asud tööle arsti määratud tingimustel. Need on kirjas sinu haiguslehel. Tee seda kõike aegsasti. See jätab tööandjale ajavaru, et kohandada töö sulle sobivaks.
- Arst saab sulle vastava haiguslehe anda kuni 30 päeva enne eeldatavat tööle naasmist.
- Töötingimuste ajutine kohandamine kestab vähemalt 30 päeva.
Kokkulepped tööandjaga on soovitatav kirjalikult kokku leppida, need peaks sisaldama kohandatud töötamise algust, tingimusi ja tasu. Tasu peab vastama Sinu töökoormusele. (Kui töötad nt koormusega 80%, peab töötasu olema 80% haigestumiseelsest kalendrikuu töötasust. Vahe tasub Tervisekassa.)
Erinevaid patsiendilugusid analüüsides selgus, et pikaajalise haiguse korral on üldjuhul seisund tõsine ja alguses on vaja keskenduda ravile. Teise kuu möödudes on mõistlik hetk vaadata, kas ja millistel tingimustel võiks naasta töötegemise juurde. Raviarst hindab tervist ja pikendab haiguslehti samuti tavaliselt ühe kuu kaupa.
Haiguslehe väljastav raviarst kaalutleb patsiendi seisundist lähtuvalt sh arutab temaga läbi, kas patsient on valmis alates 61. haiguspäevast kohandatud tingimustes (näiteks lühema tööajaga või tehes lihtsamat tööd) töötama. Haiguse ajal patsiendi töötamise jätkamiseks vajalikud kohandused ja töötamise piirangud kirjeldab arst haiguslehel (haigusleht nn põhjusega 21). Samas Euroopa praktikas on kõige sagedasem kohandus lühendatud tööaeg.
Kui raviarst vajab kohanduste kirjeldamisel täiendavat ekspertarvamust, kaasab ta töötervishoiuarsti (tal on arstile vastamiseks e-konstultasioonis aega kuni 15 päeva. Tööandjale on kohandatud tingimustes töötegemise korraldamine samuti võimalus, mitte kohustus. Samas aga ei tohi kindlasti ilma töötamiseks vajalikke tingimusi loomata ehk kohandusi tegemata töötajat tööle lubada.
Töötervishoiuarst ja raviarst võivad koos leida, et töötaja vajab töötukassa toetavaid tööturumeetmeid, näiteks töökeskset nõustamist, kogemusnõustamist, tugiisikuga töötamist, tööalast rehabilitatsiooni vms. Sel juhul saab inimene või ta tööandja tuge töötukassa juhtumikorraldajalt. Töötukassast saab Sinu kohandatud töö jaoks teenuseid taotleda ka Su tööandja. Vaata lisaks sellekohast ettekannet pikal haiguslehel töötamise infopäevalt.
Süsteem ei rakendu käsundus- ja töövõtulepinguga töötajaile, FIE-dele, ettevõtluskonto omanikele ja ettevõtete juhatuse liikmetele. Teisisõnu, kohandatud tingimustes pikal haiguslehel saad töötada, kui oled töölepinguga töötaja, avalik teenistuja.
Loe lisaks Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa infotrükise pdf-versiooni. Oma töövõimetuslehtedega seotud infot saab vaadata riigiportaali www.eesti.ee teenuses „Töövõimetuslehed" . Mida silmas pidada ja kuidas süsteem töötab, saad tutvuda ka Tervisekassa kodulehel.