Vaimse tervise probleemid on aasta aastalt kasvanud ja üha teravamalt ühiskonna tähelepanu all. Eelnevail kümnendeil üsna tagasihoidliku osa tervise- ja sotsiaalvaldkonna tähelepanust ja ressurssidest pälvinud valdkond ei suuda enam vastata ühiskonna kiirelt kasvanud ootustele ja vajadustele. Oleme olukorras, kus Eestis puudub terviklik, eri valdkondi ja tasandeid hõlmav vaimse tervise süsteem, ennetus on ebapiisav, puudu on spetsialistidest ja teenustest.
Koroonakriis tõi mured veelgi teravamalt esile, seda nii elanike vaimse tervise probleemide suurenemises kui süsteemi puuduste osas. Kiirete lahenduste leidmiseks käivitas valitsus eelmisel aastal vaimse tervise staabi tegevuse ning suunas valdkonda nii vajalikku lisaraha. Sai selgeks, et teema vajab kindlat omanikku ja juhtimist ning sotsiaalministeeriumi otsustati luua vaimse tervise osakond, mis alustas tegevust 2022. aasta jaanuaris.
Vaimse tervise osakonnas töötab jaanuari lõpu seisuga neli inimest
- Anniki Lai, osakonnajuhataja
- Triinu Täht, ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator
- Vootele Veldre, poliitikadisainer-analüütik
- Katri Aaslav-Tepandi, vanemkaplan
Lisaks on käsil veel nelja töötaja – raviteenuste koordinaatori, kogukonna teenuste juhi, vaimse tervise poliitika koordinaatori ja peaspetsialisti värbamine.
Eesmärk on luua terviklik enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem
Loomulikult ei alusta uus osakond tööd tühjalt kohalt, viimastel aastatel on olnud mitmeid häid arenguid. Laste vaimse tervise probleemide ennetamiseks pakutakse kohalike omavalitsuste kaudu vanemlusprogrammi „Imelised aastad“, ennetavad sekkumised on koolides üha kättesaadavamad. Ühiskonna teadlikkust aitavad tõsta sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid MTÜ Peaasjad ja Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK). Loodud on laste vaimse tervise keskused ning järjest hoogsamalt arendatakse digilahendusi.
2021. aastal kinnitas valitsus Vaimse tervise rohelise raamatu (PDF), mis annab suunad poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Teatavate positiivsete arengute kõrval aga väljakutsetest vaimse tervise süsteemi ehitamisel puudust ei ole ning lahendamist vajavate ülesannete hulk on märkimisväärne. Vastloodud vaimse tervise osakonna suur eesmärk on kujundada terviklik enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis toetab inimeste heaolu, aitab ära hoida vaimse tervise probleemide teket või süvenemist ja pakub inimestele õigeaegset ning kvaliteetset abi. Selleks tuleb esmalt tegeleda strateegilise tegevusplaani väljatöötamisega ning määratleda prioriteetsed tegevussuunad.
Abi tuleb teha kättesaadavaks võimalikult varakult ja kodu lähedalt
Tervikliku vaimse tervise poliitika väljaarendamise kõrval on aga vajalik tegeleda kriitilist lahendust vajavate küsimustega, kus muutusi on tarvis koheselt. Näiteks on 2022. aastal kavas töötada välja õiguslikud lahendused psühholoogilise abi kättesaadavuse ja korralduse parandamiseks tervishoiusüsteemis. Probleemid perearsti teraapiafondist psühholoogilise abi pakkumisega on ammu teada ning vajavad kiireid lahendusi, et vastata elanikkonna kasvavale, sh COVID-19 kriisi mõjudest tingitud vajadusele vaimse tervise abi järele. Selleks, et inimesed saaksid abi võimalikult varakult ja kodukoha lähedalt, anname kohalikele omavalitsustele vaimse tervise teenuste osutamiseks rahalist toetust, samuti toetame hoolekandeasutustes hingehoiuteenuse pakkumist. Tegeleme vaimse tervise tööjõu kvalifikatsiooni küsimustega ning rahastame psühholoogide kutseaastat. Arendame vaimse tervise abi osutamist palliatiivravis ning töötame välja mobiilse psühhiaatrilise abi teenusmudeli. Kevadel valmib mahukas rahvastiku vaimse tervise uuring, mille põhjal on kavas välja arendada seiresüsteem, et seirata ja hinnata järjepidevalt Eesti rahvastiku vaimse tervise näitajaid ja võimalikke mõjureid. Selle pinnalt saab kavandada vajalikke sekkumismeetmeid. Samal eesmärgil käivitame kevadel ka kaheaastase laste vaimse tervise uuringu.
Viimati uuendatud 10.07.2025
