Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukava juhtis tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele ning andis Ravi tänava keskhaigla (praegu AS Ida-Tallinna Keskhaigla) hoonete osas soovituse: „Keskhaigla hoonestu tuleks renoveerida ning sellisena on see võib-olla kasutatav järgmised 10-15 aastat. Järgnevalt on vajalik uue haiglahoone rajamine. Selle ajaperioodi jooksul peaks olema leitud konsensus uue haigla asukoha osas. Tallinna haiglavõrgustik on täna tasakaalust väljas. Kõik haiglad paiknevad linna lääneosas ning idaosas puuduvad haiglad sootuks. Lähtuvalt eelöeldust oleks otstarbekas Keskhaigla üle viia linna idaossa ning rajada sinna uus haiglalinnak“.
Tallinna Haigla hakkab teenindama suurt osa Eestist
Enam kui 20 aasta jooksul on korpuste kaupa valminud uus meditsiinilinnak Tartus Maarjamõisas ning etapiviisiliselt on investeeritud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kompleksi, üle Eesti on panustatud haiglavõrku ja tervisekeskustesse. Tallinna keskhaiglaid, mis osutavad 25% kogu Eesti eriarstiabist, selliselt toetatud ja arendatud pole. Kavandatava Tallinna Haigla vastutuspiirkond on ca 600 000 elanikku. Tallinna Haigla teeninduspiirkond haarab Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida- ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa ning Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakonnad.
Tallinna Haiglas on plaanis osutada eriarstiabi teenuseid praeguste keskhaiglate teenuste summana. Ambulatoorsetest haigetest moodustavad Harjumaa elanikud ca 47%, päevaravis ca 55% ja statsionaarset abi saanutest ca 45%. Seega hakkab rajatav haigla osutama tervishoiuteenuseid suurele osale Eestist ning ei ole mõeldud vaid Tallinna elanikele.
Rajatav meditsiinilinnak avab uued võimalused nii patsientidele kui töötajatele
Rajatav meditsiinilinnak avab patsientidele paremad võimalused kiireks esmaseks diagnostikaks ning vajadusel sujuva suunamise kõrgema raviastme eriarsti juurde. Patsiendi jaoks väheneb ravivõrgustikku sisenemise aeg ning edaspidi kaob vajadus ravi käigus ringelda erinevate hajali paiknevate raviasutuste vahel.
Kaasaegne ruumilahendus võimaldab olemasolevat ruumi efektiivselt kasutada ja paigutust vajadusel ka paindlikult muuta. Ühtlasi luuakse võimekus kõrgenenud ravivajadusega olukordades operatiivselt reageerida. Kaasaegne haigla peab tiheda konkurentsi tingimustes suutma pakkuda ka atraktiivset töökeskkonda tervishoiutöötajaile, kes töökohavalikut tehes eelistaksid töötamist koduriigis. Kaasaegsed töötingimused on üks eeldustest selleks, et Eestis ka tulevikus arste jaguks ja patsiendid tipptasemel ravi saaksid.
Eesti tervishoiu selle sajandi suurprojekt valmib EL taasterahastu toel
2019. aastal kinnitatud Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava II etapp andis uue haigla plaanile juba selgemad piirid ning võimaldas liikuda edasi detailplaneeringu ja haigla täpsema planeerimisega. 2021. aasta oli projekti realiseerimise seisukohalt väga oluline, sest kinnituse sai projekti osaline rahastamine Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust, kehtestati detailplaneering ning alustati hoone projekteerimisega. Tallinna Haigla projekti koostavad Itaalia ettevõtted ATIproject srl ja 3TI Progetti, kellel on kogemust enam kui kümne uue haiglaga.
Hoolimata muutlikest aegadest valmib 2022. aastal haigla eelprojekt ning 2023. aastal põhiprojekt, mis võimaldavad hakata läbi viima ehitushankeid. Haigla avab praeguste plaanide järgi oma uksed patsientidele 2028. aastal.
Viimati uuendatud 10.07.2025
