Kohtumisel tõstatus küsimus, kuidas Eesti Haigekassa hinnad aitaksid tööturul personali hoida. Eesti Psühhiaatrite Seltsi esimees Anne Kleinberg tõi välja, et praeguse palgakomponendi juures eelistavad psühhiaatrid ja kliinilised psühholoogid tööd erasektoris. „Me ei võistle enam töötajate pärast välismaaga, vaid kodumaine residentuuri lõpetaja eelistab rahalistel kaalutlustel erasektorit“, illustreeris olukorda Anne Kleinberg.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson tõdes, et ühiskondlik ootus psühhiaatritele ja psühholoogidele on kõrge, kuid väärtustamine solidaarses meditsiinis madal. Arutelu käigus jõuti koosmeeleni, et vaimne tervis on olnud seni vaeslapse osas ning psühhiaatrite-psühholoogide palgakomponenti on vaja tõsta eraturuga konkurentsivõimelisemaks.
Kohtumisel räägiti samuti juhtumikorralduse ja patsienditeekonna korrastamisest, et ebapiisava abi tõttu süveneks veelgi erakorralise töö osakaal haiglavõrgu arengukava haiglates ja et psühhiaatrite õlul poleks mitte-erialaseid tegevusi. Minister Peterson toonitas: „Peame hoolitsema, et patsiendil säiliks võimalus jõuda rasketel juhtumitel abivajamise püramiidi tippu ning tegema kõik, et keegi tema seal ka vastu võtaks“.
Edasiste sammude täpsustamiseks lepiti kokku kohtumine järgmise aasta jaanuari kuusse.
Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2019. aastal Eestis 228 psühhiaatrit, kellest üle pooled on pensioni ea läheduses või selleni jõudmas. Eesti Psühhiaatrite Seltsi koostatud psühhiaatria eriala arengukava järgi oleks ootuspärane psühhiaatrite arv 260 ehk 30–40 psühhiaatrit praegusest enam. Sotsiaalministeeriumi egiidi all koostatud „Vaimse tervise rohelise raamatu“ andmeil kogeb aastas vaimse tervise probleemi iga viies inimene. Kogu elu jooksul hinnanguliselt iga teine inimene maailmas.
