Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul annavad automaadid inimestele täiendava võimaluse ravimeid kätte saada. „Automaat ei asenda apteeki ega apteekrit. See annab inimesele lisavõimaluse saada vajalik ravim kätte ka siis, kui apteek on kaugel või juba suletud. Sama oluline on, et inimene ei jää automaadi juures oma ravimivalikuga üksi, vaid saab ka seal apteekrilt nõu,“ ütles Joller.
Apteegiautomaadist saab osta nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid. Ostja valib ekraanilt vajaliku ravimi ning saab videokõne kaudu ühenduse apteekriga. Käsimüügiravimi ostmiseks ei pea end tuvastama, kuid enne ostu kinnitamist vaatab apteeker valitud ravimid üle ja annab nõu nende kasutamise kohta. Retseptiravimi ostmisel tuleb ostjal end lisaks tuvastada ning apteeker kontrollib retsepti, väljaostja isikut ning väljastatavat ravimit.
Automaadid on jaeapteekide osa ning nende eesmärk on täiendada olemasolevat apteegivõrku, mitte seda asendada. Lisaks kehtivad piirangud, et automaadid ei koonduks ainult suurematesse keskustesse ning olemasolevad apteegid saaksid tegevust jätkata. Muudatus ei kohusta apteeke automaate kasutusele võtma. Iga apteegipidaja saab otsustada, kas ja kuidas ta uusi lahendusi kasutab.
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul on apteegiautomaadid hea näide sellest, kuidas Eesti ettevõtete arendatud uued lahendused saavad inimeste igapäevaelu lihtsamaks muuta. „Eestis on palju ettevõtteid, kellel on häid ideid ja oskusi neid ellu viia, kuid sageli jääb uute lahenduste kasutuselevõtt kehtivate reeglite taha. Riigi ülesanne on selliseid takistusi vähendada, tagades samal ajal inimeste ohutuse. Apteegiautomaadid näitavad, kuidas saame anda ettevõtetele võimaluse uusi teenuseid pakkuda ning tuua neist saadava kasu otse inimesteni,“ ütles Vahtras.
Apteegiautomaate saab kasutada nii linnades kui ka väiksemates asulates. Suuremates linnades asuksid automaadid apteekide juures, et ravimeid oleks võimalik osta ka pärast apteegi sulgemist. Väiksemates asulates saab automaate paigaldada sinna, kus apteeki ei ole.
Lihtsamaks muutub ka apteegis valmistatavate ravimite kättesaamine
Ravimiseaduse muudatused aitavad lihtsustada ka apteegis valmistatavate ravimite korraldust. Mõnda ravimit ei saa osta valmiskujul, vaid apteek peab selle valmistama arsti retsepti alusel konkreetse inimese jaoks eraldi.
Edaspidi saab sellise ravimi tellida oma koduapteeki ka siis, kui seda seal kohapeal ei valmistata. Ravim valmistatakse teises apteegis, kus on selleks vajalikud oskused ja seadmed, kuid inimene saab selle kätte oma tavapärasest apteegist või apteegiautomaadist. Inimene ei pea ise otsima apteeki, kus ravimit valmistada saab.
Lisaks saavad apteegid ja raviasutused muudatuste jõustumisel tellida haiglaapteegist spetsiifilisi ravimeid, mida neil endal ei ole võimalik valmistada.
Järgmisena asub ravimiseaduse muudatusi arutama Riigikogu. Kui eelnõu vastu võetakse, jõustuvad apteegiautomaate puudutavad muudatused 1. märtsil 2027. Esimeste automaatide kasutuselevõtu aeg sõltub apteegipidajate valmisolekust.
Eelnõu on valminud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooniprogrammiga Accelerate Estonia ning arvestab apteekrite, ettevõtete ja tervishoiuvaldkonna ettepanekuid.
