Kaebus, mille laps komiteele esitab, peab olema kirjalik, ei tohi olla anonüümne ning võib olla esitatud lapse emakeeles. Lastelt saadud kaebustele vastatakse lapsesõbralikus keeles ning kui leitakse, et lapse õigusi on rikutud, tuleb riigil arvestada komitee seisukohti ja soovitusi olukorra parandamiseks.
"See ei ole lihtsalt formaalsus, vaid oluline samm tagamaks, et iga lapse hääl ühtmoodi oluline ning kuuldav. ÜRO protokolliga loodud süsteem annab lastele oma õiguste kaitsmiseks täiendava võimaluse," sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesti on pühendunud laste õiguste kaitsele nii kodus kui ka rahvusvaheliselt ja me arendame pidevalt oma lastekaitsesüsteemi edasi.“
19. detsembril 2011 vastu võetud fakultatiivprotokolliga on tänaseks liitunud 52 riiki, sealhulgas enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Eesti ühines lapse õiguste konventsiooniga juba 1991. aastal ja on ratifitseerinud ka kaks muud fakultatiivprotokolli.
Protokolliga ühinemist soovitavad muuhulgas ka õiguskantsler ja mitmed rahvusvahelised inimõiguste järelevalvekomiteed, eelkõige lapse õiguste komitee. Ühinemine aitab tugevdada riiklikke lastekaitsemeetmeid ning toetab Eesti lastekaitsepoliitikas rahvusvaheliste standardite tagamist.
