Tegemist on tervisesüsteemi toimivuse hindamise ehk HSPA-ga (Health System Performance Assessment), mida võib lihtsustatult võrrelda tervisevaldkonna PISA-ga. HSPA hindab võimet hoida ja parandada tervist, vastata vajadusele ja kasutada ressursse tõhusalt. Ühe haiguse või teenuse asemel vaadatakse tervisesüsteemi näitajaid koos, jälgitakse nende muutumist ajas ning võimalusel võrreldakse Eesti tulemusi teiste Euroopa riikidega.
„Eesti inimeste eluiga on kasvanud ja meie tervishoid suudab haigusi järjest paremini ravida. Samas on oluline, et lisanduvad aastad oleksid võimalikult palju tervena elatud. Selleks peame vaatama tervist laiemalt kui ainult arstiabi, sest seda, kui kaua ja kui tervena me elame, mõjutavad ka meie elukeskkond, haridus, sissetulek ja igapäevased valikud,“ ütles Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai.
Hindamine toob esile mitu head arengut. Näiteks on mitmed tervisenäitajad naiste hulgas paranenud. Raviga välditav suremus on võrreldes 2015. aastaga vähenenud 22%. Astma tõttu haiglaravile sattumine on vähenenud ligikaudu poole võrra ning Eesti tulemus kuulub Euroopa võrdluses paremate hulka. Paranenud on ka kopsuvähi patsientide viie aasta elulemus ja suurenenud osalemine vähi sõeluuringutel.
„Hindamise põhjal võib Eesti tervisesüsteemi toimivust pidada mõõdukalt heaks, kuid ebaühtlaseks. Oleme edukad haiguste ravis, kuid vähem edukad tervisekahju ennetamises ja tervisealase võrdsuse tagamisel. Seetõttu tuleb rohkem panustada varajasse ennetusse, tervist toetava keskkonna loomisse ja tervislike harjumuste kujundamisse juba lapseeas,“ ütles Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain, kes oli üks tervisesüsteemi toimivuse hindamise koostamise eestvedajaid.
Ülevaade toob esile, et inimese tervist mõjutavad lisaks tervishoiuteenustele suurel määral ka haridus- ja sotsiaalmajanduslik olukord. Näiteks elavad madalama haridusega inimesed Eestis tervena ligi 14 aastat vähem ning nende oodatav eluiga on keskmiselt umbes 11 aastat lühem kui kõrgharidusega inimestel. Samal ajal hindavad tervishoiuteenuseid kasutanud Eesti inimesed saadud abi üldiselt kõrgelt, eriti perearstiabi ja haiglaravi kvaliteeti.
Eesti tervisesüsteemi edasine areng sõltub sellest, kui hästi suudame inimestele tagada võrdse tervise ja heaolu, suunates rohkem tähelepanu haiguste ennetamisele, mitte niivõrd tagajärgedega tegelemisele ehk ravile. Tervem elanikkond tähendab ühtlasi tugevamat majandust, pikemat tööelu ja väiksemat koormust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile.
Põhjalikku tervisesüsteemi hindamist on plaanis korrata iga 4–5 aasta järel, et jälgida, kuidas inimeste tervis ja tervisesüsteem ajas muutuvad, ning anda tervisepoliitiliste otsuste tegemiseks tugev tõenduspõhine alus. Hindamiste vahel koostatakse olulisemate teemade kohta toimivuse teekonnad, mis aitavad paremini välja selgitada valdkonna kitsaskohti ning kavandada vajalikke muudatusi.
Hindamise koostasid Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, TEHIK, Terviseamet, Ravimiamet, Sotsiaalministeerium ning muud partnerasutused ja organisatsioonid.
