Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Euroopa Liidu sotsiaalministrid kinnitasid hooldusstrateegia

09.12.2022 | 10:12

Kvaliteetse ja taskukohase hooldusteenuse tagamiseks loodud Euroopa Liidu hooldusstrateegia sai täna tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) kinnituse. Koos strateegiaga võeti vastu nõukogu soovitused alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas Barcelona eesmärkide läbivaatamise kohta ning taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta.
    • Jaga
  • Alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovitusega julgustatakse liikmesriike suurendama alushariduses ja lapsehoius osalemist, et soodustada naiste osalemist tööturul ja kaotada sooline tööhõivelõhe ning parandada laste, eriti haavatavas olukorras olevate või ebasoodsatest oludest pärit laste sotsiaalset ja kognitiivset arengut.
  • Soovitus seab 2030. aastaks eesmärgid, et liikmesriikides osaleks alushariduses ja lapsehoius vähemalt 45% alla 3-aastastest lastest ning vähemalt 96% lastest vanuses 3 aastat kuni kohustusliku alghariduse alguseani. Sealjuures alla 3-aastaste eesmärgi poole pürgimisel ei eeldata kõigilt riikidelt ühesugust kiirust vaid võetakse arvesse siseriiklikku olukorda. Eesti individuaalne eesmärk on aastaks 2030 saavutada 40,5% alla 3-aastaste osalus alushariduses ja lapsehoius.
  • Pikaajalise hoolduse soovitusega soovitab komisjon liikmesriikidel koostada riiklikud tegevuskavad, et muuta pikaajaline hooldus kõigile Euroopa liidu kodanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Eestis jõustub hooldereform 2023. aasta 1. juulist.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on Eesti valmis panustama, et kasvaks hoiuteenuste kasutamine, kuid äärmiselt oluline on siiski julgustada vanemaid jagama väikelaste eest hoolitsemise perioodi. „Eesti helde vanemahüvitise süsteem annab vanematele 18 kuud vanemahüvitist, mis on võrdne nende varasema sissetulekuga ja mida on lubatud kasutada oma vajadusi arvestades kolme aasta jooksul. Meie jaoks on tähtis julgustada vanemaid laste eest hoolitsemist võrdsemalt ja paindlikumalt jagama.“

Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks on Eesti sotsiaalministeeriumi eestvedamisel teinud viimase viie aasta jooksul olulisi muudatusi. „Oleme seaduse tasandil sätestanud pikaajalise hoolduse mõiste, töötajate kvalifikatsiooninõuded ning kohustus hinnata terviklikult hooldust vajava inimese ja tema lähedaste toetusvajadust,“ ütles minister Riisalo.

„Kindlasti on hooldusstrateegia kinnitamine märgiline samm, ning Eestis oleme jõudnud juba kvaliteetse ning taskukohase hooldekodukoha jaoks ellu kutsuda hooldereformi, mis jõustub tuleva aasta esimesest juulist,“ lisas Riisalo. „Hoolekande valdkonna arendamiseks oleme saanud tuge struktuurivahenditest ning loodame selle toe jätkumist. Samuti väärtustame ühiseid arutelusid, heade praktikate vahetamist ja üksteise kogemustest õppimist.“

Riigipoolse täiendava rahastusega leevendab Eesti asutuspõhist hooldust vajavate inimeste ja nende lähedaste rahalist koormust teenuste eest tasumisel ja toetab kodus elamist toetavate teenuste arendamist. Hooldereformiga paranevad ka hooldustöötajate töötasu ja töötingimused.

Töötingimuste parandamiseks ja kvaliteedierinevuste vähendamiseks teeb Eesti ettevalmistusi hooldustöötajate ja hooldatavate suhtarvude kehtestamiseks. 

Sotsiaalministeeriumi tellitud viimase uuringu andmetel hooldab või abistab ligi 22% Eesti elanikest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest. Ligi pooled hooldajatest ei osale tööelus, sest ei pakuta piisavalt vajalikke teenuseid. Hoolduskoormus suurendab ka hooldust vajavate inimeste ja nende lähedaste vaesusriski.

Komisjon soovitab liikmesriikidel koostada riiklikud tegevuskavad, mis aitavad liikuda EL ühise eesmärgi suunas pakkuda kvaliteetset pikaajalist hooldust kõigile, kes seda vajavad. Selleks kutsutakse liikmesriike üles:

  • pakkuma õigeaegseid, terviklikke ja taskukohaseid pikaajalise hoolduse teenuseid pidades silmas, et hooldusvajadus ja hoolduskoormus peab säilitama hooldust vajavate inimeste ja nende lähedaste inimväärse elatustaseme;
  • suurendama pikaajalise hooldusteenuste (koduhooldus, kogukonnapõhine hooldus ja hooldus hoolekandeasutuses) pakkumist, vähendada piirkondlikke erinevusi teenuste pakkumisel ja teenuseid tulemuslikumalt kombineerida, ning  kasutama hooldusteenuste osutamisel rohkem digilahendusi;
  • võtma kasutusele pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedikriteeriumid ja -standardid ning tegema nende rakendamise üle järelevalvet;
  • parandama töötingimusi ja töötasu hooldussektoris, leidma lahendusi tööjõu nappusele ning toetama mitteametlikke hooldajaid (kes on sageli naised ja hooldatavate sugulased) koolituse, nõustamise, psühholoogilise ja rahalise toetuse kaudu ning;
  • leidma piisavad ja kestlikud rahalised vahendid pikaajalise hoolduse toetuseks, kasutades muu hulgas ELi vahendeid.

Auris Aleksandrov

Meedianõunik