Fotogaleriid festivalilt (Raul Mee): Heaolutehnoloogiate festival 2026 | Flickr
Hiljuti Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et ca 115 000 Eesti inimesel on tõsised tegevuspiirangud, mistõttu vajavad nad oma igapäevastes toimetustes kõrvalist abi. Samas märkis 2/3 vastanutest, et eelistaks ka hooldusvajaduse korral jääda elama oma koju.
„On loomulik, et inimesed soovivad võimalikult kaua elada endale harjumuspärases keskkonnas ja iseseisvalt hakkama saada. Tehnoloogilised lahendused, mis aitavad seda toetada, ei ole kulu, vaid investeering inimeste elukvaliteeti ja väärikusse,“ märkis sotsiaalminister Karmen Joller.
Selleks, et aidata inimestel kauem iseseisvalt oma kodus toime tulla ning ennetada abivajaduse tekkimist või süvenemist, investeerib riik Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi kaudu järgmisel neljal aastal ligi 16 miljonit eurot uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu tervishoius ja hoolekandes. Tänavu mais kuulutati välja esimesed 20 programmist toetust saanud projekti, mida tutvustati ka Heaolutehnoloogiate festivalil.
“Meie suurim probleem ei ole tehnoloogiliste lahenduste puudus – arvestades just, et nende turg ei piirdu Eestiga. Näiteks olid festivali messiala kolmekümnest lahendustest ligi pooled Põhjamaadest ja mujalt, kus heaolutehnoloogiate arendamisega on juba enam kui kümme aastat sihipäraselt tegeletud. Probleem on meie teenuseosutajate ja süsteemi suutlikkus neid lahendusi rakendada. Just seda me programmiga adresseerimegi, pakkudes lisaks rahastusele süsteemset protsessi, kuidas üksikutest pilootprojektidest alustades lõpuks tõendatud kasuga lahenduste süsteemis kasutuselevõtuni jõuda,” ütles Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteenuste innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo.
Heaolutehnoloogiate festivali tänavune peaesineja, Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor Sanna Kuoppamäki, kelle uurimistöö keskendub AI-põhistele lahendustele eakate hoolduses, tõi esile, et tehnoloogiliste lahenduste edukas kasutuselevõtt eeldab enamat kui tehnoloogilist innovatsiooni. “Sageli keskendutakse sellele, mida tehnoloogia suudab teha, kuid sama oluline on küsida, mida inimesed tegelikult vajavad. Põhjamaade kogemus näitab, et kõige edukamad lahendused sünnivad koostöös nende inimestega, kelle jaoks neid luuakse. Kui kasutajad on kaasatud algusest peale, on palju tõenäolisem, et lahendus jõuab ka päriselt kasutusse,“ ütles Kuoppamäki.
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel teist aastat korraldatud Heaolutehnoloogiate festival tõi kokku 250 tervise- ja hoolekandevaldkonna eksperti, otsustajat ja praktikut ning 30 tehnoloogiliste lahenduste pakkujat Eestist ja lähiriikidest. Ürituse eesmärk on tõsta teadlikkust heaolutehnoloogiate võimalustest ning julgustada avaliku ja erasektori koostööd uudsete lahenduste kasutuselevõtuks.
Festivalil jagasid Põhjamaade kogemust Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi kaasprofessor Sanna Kuoppamäki ja Taani digirehabilitatsiooni ettevõtte DigiRehab kaasasutaja Niels Heuer. Eesti võimaluste ja väljakutsete üle arutlesid Tallinna Tehnikaülikooli IT-kolledži teadur Katrin Kangur, Tallinna Koduteenuse Keskuse juhataja Tarmo Kurves, Eesti Kunstiakadeemia teadur Ruth-Helen Melioranski, Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Gertu Sõerunurk, Viljandi valla täisealiste heaolu peaspetsialist Fredy Lumi, Saku valla sotsiaalhoolekandeteenistuse projektijuht Kairiin Nuudi, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov, Elora digimuutuste juht Hanna-Maria Trei ja Tony Blair Institute’i andmevaldkonna juht Ott Velsberg.
Lähemalt leiab infot tänavuse festivali kohta kodulehel: https://www.sm.ee/heaolutehnoloogiate-festival-2026
