Strateegia "Eesti 2035" seab tervise- ja heaoluvaldkonnas eesmärgiks, et inimesed elaksid kauem ja tervemalt ning väheneksid vaesus ja ebavõrdsus.
Jolleri sõnul on tugeva ühiskonna aluseks kogukonnad, kus inimesed on võimalikult kaua terved ja kedagi, kes vajab abi, ei jäeta üksi.
“Minu töö ja missioon sotsiaalministrina on seista Eesti inimese heaolu ja tervise eest ning just Eesti inimeste huve silmas pidades ongi tehtud iga samm," ütles Joller. "Eesmärk on, et igaüks saaks võimalikult kaua elada oma kodus, väärikalt ja vajaliku toega. Abi saamine peab olema lihtsam kui praegu. Inimene ega tema lähedased ei peaks kulutama oma niigi nappi jõudu sellele, et tõestada õigust abile ja otsida teed eri asutuste vahel.”
Statistika näitab, et Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, ent lisanduvad eluaastad mööduvad sageli tervisemuredega. Suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal on vähenenud. Endiselt on aga haavatavas olukorras paljud üksi elavad eakad ja üksikvanemaga pered. Heaoluvaldkonna suur murekoht on sündimuse langus: statistikaameti andmetel sündis eelmisel aastal Eestis vaid 9240 last.
Karmen Jolleri sõnul tuleb tervishoiuraha kasutada nii, et inimesed saaksid vajalikku ravi ka viie, kümne ja kahekümne aasta pärast.
"Tervisekassa eelarve järgmisel aastal kasvab. Tervishoid vajab lisaraha, kuid kõigepealt tuleb vaadata, kuidas olemasolevat raha paremini kasutada ja kus lisarahast inimeste tervisele kõige rohkem kasu oleks. Sellega olen ministrina tegelenud," ütles Joller.
„Kui ministri ametisse asusin, näitas prognoos, et 2028. aastaks saavad Tervisekassa varud otsa ja tervishoidu ähvardab pankrot. See oleks otseselt kaasa toonud ravimahtude vähenemise ja mõju inimeste tervisele. Pooleteise aastaga tehtud muudatuste järel on pilt märksa parem: praeguse prognoosi järgi jõuab eelarve 2030. aastal tasakaalu ja varuks jääb ligi 440 miljonit eurot. See aitab hoida ravi kättesaadavana ka tulevikus," lisas ta.
Üks olulisemaid muudatusi inimesele vajaliku abi korraldamisel on tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühendamise reform.
Riigikogus arutatakse praegu kolme eelnõud, mis puudutavad eeskätt inimesi, kellel on nii tervisemured kui ka raskused igapäevase toimetulekuga. Keerukama abivajadusega inimest hakkaks toetama terviseteejuht. Rehabilitatsiooniteenused vastaksid paremini inimese tegelikele vajadustele ega sõltuks puudeastmest või töövõime hindamisest. Samuti soovitakse ühtlustada abivahendite saamise ja rahastamise reegleid.
Inimeste vajadustest lähtuvad ka muudatused perearstiabis ja kiirabis. Juba on ühtlustatud perearstikeskuste töökorraldust ja kvaliteedinõudeid ning seotud rahastamine senisest enam kvaliteediga. Kiirabi arengusuundade järgi on plaanis uuendada kiirabivõrku ning lisada brigaade ja baase sinna, kus abi jääb praegu inimestest liiga kaugele.
Vaimse tervise valdkonnas on eesmärk pakkuda tuge enne, kui mure süveneb. Valitsus on kavandanud valdkonda igal aastal 3,5 miljonit eurot lisaraha, et arendada varakult kättesaadavat abi ja koolitada spetsialiste. Samuti soovitakse parandada ohvriabi ja naiste tugikeskuste kättesaadavust.
Igapäevase toimetuleku toetamiseks on suurendatud puudega inimeste toetusi, lihtsustatud abivahendite saamist ning loodud vanema kaotanud lastele ühtne toitjakaotustoetus. Hooldereformi järel on lisandunud hooldekodukohti ja vähenenud inimeste endi kanda jääv osa hooldekodukuludest. Koduteenused ja heaolutehnoloogiate arendamine aitavad inimestel iseseisvalt elada ning vähendavad lähedaste hoolduskoormust. Perede kindlustunde suurendamiseks on valminud eri valdkondi ühendav tegevuskava.
Erihoolekanne vajab kindlasti lisaraha, sest teenuste eest makstav raha ei kata tegelikke kulusid. Lisaraha üle arutatakse praegu Riigikogus. Järjekordade lühendamiseks on esimesed muudatused juba tehtud. Koos Eesti Puuetega Inimeste Kojaga valmistatakse ette analüüsi, et vaadata üle kogu erihoolekande korraldus.
Strateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline arenguplaan, mille eesmärk on parandada Eesti inimeste heaolu, et meie riik oleks ka aastakümnete pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab riigi pikaajalisi otsuseid, eurotoetuste kavandamist ja riigieelarve koostamist.
