Jolleri sõnul ei ole küsimus selles, kas järgmine tervisekriis tuleb, vaid millal see tuleb. „Covidi-aegsed õppetunnid näitasid väga selgelt, et üksi ei tee midagi, eriti kui oled väikeriik. Ilma Euroopa Liidu ühishangeteta oleksime olnud sama hädas kui arenguriigid – nii ravimid kui ka isikukaitsevahendid oleksid meieni jõudnud viimases järjekorras,“ ütles minister.
„Põhja- ja Baltimaad on siin ühes paadis ning peame senisest jõulisemalt ühiselt valmistuma – leppima juba ette kokku protseduurid, logistika ja andmevahetuse, kuidas kriisi korral tegutseme. Näiteks võiks Eestis asuda piirkonna kriitiliste ravimite varu,“ lisas ta.
Ravimite puudus ei pruugi tekkida vaid epideemia ajal. Näiteks tõusis covidi-kriisi järgselt kogu maailmas raskete infektsioonidega haigusjuhtumite arv, mis tõi kaasa laialt kasutatavate antibiootikumide tarneraskused üle kogu maailma. „Eesti arstid olid tõsiselt hädas, sest meil ei olnud piisavalt varusid ning suured riigid olid eelisolukorras,“ meenutas Joller.
Koostöös suudaksid Põhja- ja Baltimaad suurendada oma mõju kogu Euroopa Liidu tervise- ja teaduspoliitika kujundamisel.
„Täna ühine ravimiturg toimib visalt. Uued ja innovaatilised ravimid jõuavad Eestisse ja teistesse väikeriikidesse palju hiljem kui mujale, mis seab meie inimesed halvemasse olukorda ning mõjutab sõna otseses mõttes elusid,“ ütles Joller. „Saame ise panustada, et meie väike turg oleks ravimitootjatele atraktiivsem, ent siin on vaja ka ühtset lähenemist Euroopa tasemel.“
Positiivsena tõi Joller oma sõnavõtus välja, et Euroopa Liidus on võetud suund uute ravimite ühiste kliiniliste hindamiste poole, mis aitab vältida dubleerimist ja teha paremaid, kiiremaid otsuseid. Samuti vähendab see bürokraatiat. Teadus- ja arendustegevuses, nagu uute ravimite väljatöötamisel ja uuringutes, loob uusi võimalusi andmete jagamine, eriti, kui seda kombineerida biopankadega. Eesti kui Euroopa ühe suurima geenivaramu haldaja saab siin palju panustada.
„Igal inimesel, sõltumata tema elukohast, peab olema võimalus osaleda tipptasemel teadusuuringutes ja saada uutest raviviisidest kasu,“ lisas Joller.
Minister Jolleril oli täna ka tutvumiskohtumine Taani terviseminister Sophie Løhde ja Soome sotsiaalminister Sanni Grahn-Laasoneniga. Pärastlõunal külastab minister WHO Euroopa regiooni peakontorit.
