Lepe aitab paremini ennetada haiguspuhanguid ja avastada uusi ohte varakult. Samuti tugevdab see riikide koostööd kriiside ajal. Eesmärk on tagada, et kõik riigid – ka väiksemad ja piiratud võimalustega – pääseksid kiiremini ligi olulistele tervisetoodetele, nagu vaktsiinid, ravimid ja isikukaitsevahendid.
„Koroonapandeemia näitas, kui habrast on meie valmisolek, kui igal riigil on oma plaan ja koostöö ei toimi. Pandeemia ei küsi piiriületuseks viisat – kui tuli levib, ei aita see, kui ainult oma maja kustutama asud. Täna vastu võetud uus lepe aitab meil tulevikus kiiremini reageerida, paremini koostööd teha ja tagada, et vajalikud vahendid – nagu vaktsiinid ja ravimid – jõuaksid kõigini,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.
„Küsimus pole selles, kas järgmine pandeemia tuleb, vaid millal ta tuleb. Eesti seisab selle eest, et maailma tervisepoliitika oleks inimkeskne, õiglane ja toetuks teadusele,” lisas ta.
Järgmise sammuna tuleb leppele koostada lisa, milles määratakse, kuidas hakkavad riigid tulevikus üksteisele kiiresti teada andma uutest ohtlikest viirustest. Samuti, kuidas tagada, et ravimid, vaktsiinid ja muud vajalikud vahendid jõuaksid kõigi inimesteni – sõltumata sellest, kui jõukas või vaeses riigis nad elavad. Lisa loodetakse vastu võtta aasta pärast terviseassambleel. Seejärel tuleb riikide parlamentidel lepe ratifitseerida.
Täna vastu võetud pandeemialepe on ainulaadne, sest esmakordselt on riigid kokku leppinud, kuidas ülemaailmseteks viirusepuhanguteks ühiselt valmistuda ja neile reageerida. Lepe sündis COVID-19 pandeemia kogemusest ning selle eesmärk on, et järgmisel korral liiguks info kiiremini, otsused sünniksid koostöös ja vajalikud ravimid ning vaktsiinid jõuaksid kõigini õigeaegselt. Leppe aluseks on teaduspõhisus, õiglus ja riikide suveräänsuse austamine. See on esimene kord, kui maailm lepib kokku ka viirustega seotud info ja nendega seotud toodete jagamises nii, et ükski riik ei jää üksi. Leppe koostamises osales 194 Maailma Terviseorganisatsiooni WHO liikmesriiki.
Pandeemialeppe eesmärk on:
- parandada riikide valmisolekut võimalike uute pandeemiate puhkemiseks,
- tugevdada teadus- ja arendustegevust (nt vaktsiinid, ravimid, diagnostika),
- jagada elutähtsat teavet ja ressursse võrdsetel alustel,
- luua läbipaistvam ja õiglasem rahastusraamistik,
- kaitsta rahvusvahelisi tervisealaseid õigusi ja inimesi kõikjal maailmas.
Mida lepe ei ole?
Tegemist ei ole üleilmse sundleppega, mis kohustaks riike näiteks inimesi kohustuslikus korras ja vastu tahtmist vaktsineerima. Ka ei kohusta see loobuma iseseisva otsustamise õigusest. Lepe on rahvusvaheline konventsioon, mis austab iga riigi iseseisvust ja põhiseadust. Eesti jaoks muutub see siduvaks alles pärast Riigikogus ratifitseerimist ning selle rakendamine toimub Eesti seaduste alusel.
Miks on lepe Eestile oluline?
Leppega võetakse arvesse COVID-19 kriisi õppetunde, sealhulgas olukorda, kus väiksemad või vaesemad riigid jäid vajalike tervisetoodeteta. Eesmärk on edaspidi tagada, et näiteks vaktsiinide või isikukaitsevahendite väljatöötamine ja kättesaadavus ei oleks vaid jõukate riikide privileeg. See tähendab ka, et ka Eesti suudaks järgmises kriisis paremini kaitsta oma inimesi ja hoida toimimas tervishoiuteenused.
Leppega ei kaasne uusi kohustuslikke rahastamiskohustusi. Eesti ja Euroopa Liit on seisnud selle eest, et uue leppe rakendamine ei tooks kaasa täiendavaid maksukoormusi.
