<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Majanduslangus vähendas alkoholitarbimist, kuid terviseriskid ja kulud püsivad murekohaks

12.06.2024 | 16:07

• 2023. aastal tarbisid Eesti täiskasvanud keskmiselt 10,9 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta, mis on 2,7% vähem kui eelmisel aastal. Tarbimise vähenemine on tingitud majanduslangusest ja elukalliduse tõusust, kuid alkohol on endiselt kergesti kättesaadav ja taskukohane.
• Eelmisel aastal suri Eestis 627 inimest alkoholitarvitamisest põhjustatud haigustesse, millest üle poolte olid maksa alkoholtõve tõttu.
• 2023. aastal laekus alkoholiaktsiisi 263 miljonit eurot, mis on 9,1% rohkem kui eelmisel aastal. Kui alkoholist põhjustatud enneaegne suremus ja haigestumus väheneks, võiks riik säästa ligikaudu üle 700 miljonit euro aastas.
  1. aasta jooksul tarbisid Eesti täiskasvanud elanikud (vanuses 15+) keskmiselt 10,9 liitrit absoluutalkoholi. Suurima osa sellest moodustasid kanged alkohoolsed joogid (43%) ja õlu (35%). Ümberarvestatuna jaotub 10,9 liitrit absoluutalkoholi jookide lõikes järgmiselt:
  • kanged joogid: 12 liitrit; 
  • õlu: 74 liitrit; 
  • veinid: 17 liitrit; 
  • muud lahjad alkohoolsed joogid: 8 liitrit. 

See tähendab, et keskmiselt jõi üks Eesti elanik 2023. aastal igal nädalal ära ligikaudu veerand liitrit viina, 3 purki 0,5 liitrist õlut, pool pudelit veini ning pool 0,33 liitrist purki muud lahjat alkohoolset jooki. Võrreldes 2022. aastaga on alkoholitarbimine langenud 2,7%. „Tarbimine langes kuna majapidamiste kindlustunne oli madal ja see mõjutas inimeste tarbimiskäitumist. Seetõttu langes ka alkoholitarbijate osakaal ja alkoholi tarbimise sagedus, seda eriti naiste hulgas“, ütles konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro. 

  1. aastal tõusid enamus alkohoolsete jookide jaehinnad, erandiks olid džinnid ja siider, mille hinnad aastaga märkimisväärselt ei muutunud. Viina hind ei ole siiski jõudnud samale tasemele kui enne aktsiisi langetust 2018. aastal (keskmine jaehind 2023. aastal oli 16,1 eurot liiter, 2018. aastal 18,22 eurot liiter). Kuigi alkoholi jaehinnad tõusid, saavad inimesed keskmise netokuupalga eest osta enam alkoholi kui 2022. aastal (varasemast rohkem 4 liitrit viina ja 2 liitrit õlut). „Alkohol on pärast aktsiisilangetusi muutunud üha taskukohasemaks ning kättesaadavamaks. Eraldi mõttekoht on, kas see on trend, mida riik soovib jätkata või inimeste tervisekaitse huvides tuleks olukorda muuta,“ lisas Orro.

Kehtivate alkoholimüügilubade arv jae-, hulgikaubanduse ja toitlustamise tegevusaladel oli 2024. aasta mai alguse seisuga 9614, mis näitab järjepidevat suurenemist võrreldes eelmise aastaga (2023. aastal 9374, 2022. aastal 9082). 85% uuringule vastanutest jõuaks oma elukohast lähimasse alkoholi müügikohta 10 minutiga. on täna alkoholipood inimestele lähemal kui perearst, apteek, koolimaja, politsei ja pääste. 

Eelmisel aastal suri Eestis 627 inimest alkoholitarvitamisest põhjustatud haigustesse, mis on 126 surma vähem kui eelmisel aastal. Üle poolte surmadest (342) oli põhjustatud maksa alkoholtõvest. Iga neljas inimene, kes sureb otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse, on alla 50-aastane. Alkoholist tingitud haigused võtavad kõige rohkem elusid tööealiste inimeste hulgast. 

Tervise arengu instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul on viimaste aastate alkoholi kogutarbimise muutused selgelt näidanud, kui oluline on targalt kasutada alkoholi hinnapoliitika tööriista. „Majanduslangus ja inimeste ostujõu vähenemine tegid ära selle töö, mida oleks saanud tegelikult juba mõned aastad varem teha aktsiisimäärade muutmisega. Riigi tasemel on suuremat tähelepanu vaja pöörata ka teistele võimalustele, mis aitavad vähendada ühiskonnale tekkivat kahju. Alkoholi müügitiheduse piiramine, reklaami nähtavuse vähendamine ja alkoholi ajalise kättesaadavuse piiramine on seni olnud alakasutatud meetmed.“ 

Alkoholiaktsiisi laekus Eestis 2023. aastal 263 miljonit eurot, mida oli 22 miljonit eurot ehk 9.1% rohkem kui 2022. aastal. Samal ajal peab vaatama alkoholist põhjustatud kulusid. Näiteks Eestis kaotati 2016. aastal alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu ligi 51 300 eluaastat. Kui aastane kaotatud eluaastate arv väheneks 40 000 eluaasta peale, paraneks inimeste heaolu ja riik võidaks sellest ligikaudu 700 miljonit eurot aastas. 2023. aastal oleks see number veelgi suurem, kuna 2016. aastal oli ka alkoholist põhjustatud suremus ligikaudu kolmandiku võrra väiksem. 

„Tervis on investeering, mitte kulu. Alkoholitarbimine on seotud mitmete tervisehäiretega, mis lähevad riigile kalliks maksma. Ainuüksi 2022. aastal läks otseselt ja kaudselt alkoholist põhjustatud haiguste ravile eriarstiabis 50,4 miljonit eurot," ütles terviseminister Riina Sikkut. "Teada on, et riigi rahaline seis pole kiita, seepärast jääb eriti tugevalt silma, kuidas riik on "tänu" leebele alkoholipoliitikale kulutanud iga-aastaselt sama suuri ja veelgi suuremaid summasid, mida täna proovime kiirkorras riigieelarvest kokku hoida."

„Iga inimene loeb, mistõttu peame looma elukeskkonna, mis kaitseb meie inimeste tervist ja heaolu. Kunagi pole liiga hilja võtta vastu pika, aga reaalse mõjuga otsuseid, et luua elukeskkond, mis seisab iga inimese tervise eest ning vähendab kõigi raviarveid ja ravijärjekordasid. Samuti vähendab alkoholi raskemini kättesaadavaks tegemine õnnetuste ja kuritegude arvu ja läbi selle suurendab meie turvatunnet,“ lisas Sikkut. 

Taavi Audo

Kommunikatsioonijuht